“Hukkamõistmised” ei ole midagi väärt, kui sellega ei kaasne efektiivsed teod

Paljud inimesed naeravad poliitikas nii tuttavaid “hukkamõistmisi”, mis midagi ei tähenda, vaid keegi teeb asendustegevust ning näitab ennast avalikkusele “tegijana”. Sellised on ka Eesti võimupoliitikud, Euroopa Liidu lobamokkadest rääkimata.

Euroopa Liit mõistis kolmapäeval hukka Venemaa korraldatud annekteerimisreferendumid Ukraina okupeeritud aladel, ütles EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell. “EL mõistab hukka ebaseaduslike “referendumite” korraldamise ja nende võltsitud tulemuse,” ütles Borrell Twitteris.

Selline sõnavaht ei tähenda midagi, kui sellega ei kaasne sanktsioone, repressiivseid ettevõtmisi kõigi asjaga seotute vastu, piirangud ja paljut muud, mida võiks kokku võtta fraasiga “kõri pihku”. Aga seda jääb Lääne poolt Venemaa suunal alati puudu.

Hea näide on Malaisia reisilennuki allatulistamine venelaste poolt – kui palju on selle juhtumi osas hukkamõistmisi olnud, aga mitte keegi pole karistada saanud.

Lääne kollektiivne hukkamõist pole enam isegi survevahend, sest Venemaa ainult irvitab selle üle ja teatab rõõmsalt, et “laiad rahvamassid andsid heakskiidu liidule suure vene rahvaga”. Nii ongi hukkamõist ainult sisetarbimiseks – näe, meie poliitikud alles andsid Kremlile.

Mistahes hukkamõistu puhul peab selle esitaja välja pakkuma ka meetmed “pahade” karistamiseks ja need ellu viima. Muidu jäädaksegi poliitikas lobisema, nagu Reformierakond ja Kaja Kallas.

Uued Uudised