01.10.2022
Kersti Kracht
Kui seni tuli äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohta e-äriregistris sisalduvate andmete vaatamiseks maksta päringutasu, siis tänasest muutuvad need andmed kõigile tasuta kättesaadavaks.
Ettevõtjate jaoks tekitab selline kord probleeme, ka paneb selline kord ettevõtjad ja näiteks riigiametnikud ebavõrdsesse olukorda.
Justiitsministeerium teatas, et plaanid ulatuvad registriandmete kättesaadavaks tegemisest kaugemale. Praegu võimaldab riik e-äriregistri teenuseid kasutada tasuta sellisel kujul, nagu need juba olemas on, ütles Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor Rivo Reitmann ERR-ile.
“Tegemist on esimese sammuga avaandmete teekaardil. Järgmises etapis vaatame üle, millised on ettevõtjate vajadused ja mida uute teenuste loomisel lisaks soovitakse. Samuti tahame muuta info leidmise e-äriregistri portaalis mugavamaks.”
Justiitsminister Lea Danilson-Järgi (Isamaa) sõnul aitab andmete tasuta kättesaadavaks tegemine ettevõtlussektorit läbipaistvamaks ja innovaatilisemaks muuta.
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori Pille Lehise sõnul ei pea siiski muretsema, et andmed nüüd liigselt avalikuks saavad. Avaandmete taaskasutamisel peab ettevõtja samuti järgima andmekaitse põhimõtteid, sõnas Lehis. Näiteks uute andmepõhiste teenuste arendamisel tuleb iga täiendava andmetöötluse puhul veenduda, et teenusepakkujal on õigus andmeid selle jaoks kasutada.
Oma andmete õigsuse eest e-äriregistris saab igaüks ise hea seista. “Soovitame inimestel üle vaadata, ega äriühingu kontaktidena pole registrisse antud hoopis isiklikke kontaktandmeid – telefoninumbrit, e-posti aadressi või kodust aadressi –, mille avalikuks tulemist ei soovita,” andis Lehis nõu.
Ainsana jääb päringutasu kehtima mittetulundusühingute avalike toimikute dokumentide puhul, sest need võivad sisaldada eriliiki isikuandmeid, mille taaskasutamisel kehtivad piirangud, kirjutas ERR.
Endine EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon) president Kersti Kracht kommenteeris, et juba kümme aastat tagasi tõstatati ettevõtjatega justiitsministeeriumi ametnike ja ministriga kohtudes küsimus selle kohta, et Eestis on äriühingute andmed liiga kergesti kättesaadavad.
„Probleem tõstatus sellest, miks paljud ettevõtted ei esita tähtajaks majandusaasta aruandeid ja selgus, et näiteks riigihangetes osalejad viivitavad probleemile – nad ei taha, et konkurendid loeksid võimalikke tundlikke andmeid välja majandusaasta aruannete lisadest,“ rääkis Kracht. Ta tõi näiteks riigihanked, kus osalevad ka ettevõtted teistest Euroopa Liidu riikidest, sel juhul saavad nad tutvuda Eesti äriühingute andmetega, aga samal ajal ei ole Eesti ettevõtjatel võimalus näha samal moel teiste riikide ettevõtete andmeid.
Eestis kehtestatud uue korra valguses on siinsed ettevõtjad nördinud, sest nad on tõmmatud alasti oma dividendide jaotuse ja muude finantsandmetega, aga ametnike kohta on näiteks seda infot raske leida.
„Kunagi olid kättesaadavad ka huvide deklaratsioonid kohtunike kohta, täna on see kõik tavakodanikule sealhulgas ettevõtjatele kättesaamatu. Täpselt samuti peaksid siis olema avalikud andmed ametnike kohta kõikide asutuste kaupa,“ vahendas Kracht ettevõtjate muret.
Kracht: „Sisuliselt ametnike riik näitab jälle oma jõudu. Selline andmete avalikustamine on tegelikult ohtlik, lihtsalt ligipääsetav igasugusele kontingendile. Eriti ohtlik, mis puudutab mingeid perekonna fonde, seab ohtu ka lapsed. Ametnikud on uhked oma saavutuse üle, et nüüd on ka kõik kasusaajad avalikud. Tegelikult on kogu see andmete avaldamine läbi mõtlemata ja tegelikult tuleks hoopis piirata teatud andmete avaldamist.“