Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti kaitsmisest rääkides ei tohi probleemide ees poliitkorrektselt silmi sulgeda

-
04.10.2022
Liitlasväed Kevadtormil. Kas me peaksime uskuma neisse tingmusteta või siiski teadma ka nendevõimekuse kohta aidata meid, kuid puhkeb sõda?
© UU

Uute Uudiste poole pöördus üks inimene, kes oli mures Eesti kaitsjate pisut üheülbaliste teadmiste pärast, mis võivad teatud olukordades halvasti mõjuda.

Riigikaitselistel üritustel osalenud inimene rääkis, et kaitseliitlastest ja reservväelastest noored mehed vanuses 20-40 eluaastat on küll täis tahet Eesti kaitsta, nad on tuliselt Ukraina poolt ja vihaselt Venemaa vastu, kuid paraku ei ole nad üldse kursis vajakajäämistega liitlaste poolel – kirjeldaja sõnutsi ei tea noored mehed sellest eriti midagi ja justkui ei tahagi teada.

Nii tuli vestlustes välja, et Ukraina sõjaga peensusteni kursis olevad noored mehed ei tea seda, et Saksa Bundeswehr on tänu rahulike aegade rahastamise kokkutõmbamisele suhteliselt nõrk; et paljud Lääne firmad on aidanud üles ehitada Vene sõjamasinat ja teevad seda kaude ka praegu (jutt oli Saksa firmade poolt ehitatud kaasaegsest väljaõppekeskusest Põhja-Venemaal); et Türgi võib olla takistuseks NATO 5. paragrahvi rakendamisel, mis vajab kõigi liikmesriikide konsensust, ja nii edasi.

Ometigi pole tegu mitte vandenõuteooriatega, vaid teemadega, mida on elavalt kajastanud kogu peavoolumeedia – samas ei tea noored mehed sellest suurt midagi ja vaatavad rääkijale otsa justkui Kremli agendile. Kusagil on miski valesti läinud, kui nad usuvad, et NATO-s on kõik nii hästi, kui veel saab. Või ongi see riikliku poliitika tulemus, et kodumaa kaitsjad usuvad ilma mingi omapoolse mõtlemiseta peaminister Kaja Kallase sõnu, et Eesti on hästi kaitstud?

Noored vihased mehed, kes on valmis Putini armeele vastu astuma, peavadki lootma ka liitlastele, selles ei kahtle keegi. Ometigi peaks nad teadma ka seda, mis liitlaste juures toimub – näiteks teatas Saksamaa, et ei saa Ukrainale raskerelvastust tarnida, sest seda nende ladudes lihtsalt pole. Ka Eesti sõdurid peaks olema kursis, et Saksamaal pole hetkel meie abistamiseks reserve. Või et Soome Eestisse vägesid ei saada, vaid keskendub oma idasuuna kaitsmisele (kui ta NATO liikmeks saab). Need on elementaarsed teemad.

Tegelikult oli selle teema püstitajale hirmutav just see, et noortel meestel on neis teemades justkui mõttekramp; hirm, et liitlaste nõrkustest rääkides ollakse Venemaa poolt; et “omi” kritiseerida ei tohi, ja seetõttu suletakse oma silmad ning mõistus kõigele, mis ei mahu poliitkorrektsetesse raamidesse.

Paraku muututakse nii just venelaste sarnasteks, kes elavad oma kindlalt raamistatud maailmas. Ohtlik on just see, et siis ei teata, mis toimub selja taga. Vähemalt seda peaks iga noor mees teadma, et suurema sõja korral pole NATO liikmest Türgist meile mingit kasu, sest see riik ei jaga poliitiliselt Euroopa väärtusi. Eesti kaitsjad peaks lihtsalt laiema silmaringiga olema.

Toimetus omalt poolt leiab, et lahti on rääkimata see, kas täiemõõdulise sõja korral Venemaa ja NATO vahel 5. paragrahv üldse rakendubki – kui terve kahe alliansi kokkupuuteala on suur sõjateater, siis suunatakse liitlasväed ilmselt sinna, kus on neid sõjalis-strateegiliselt vaja, mitte ei hakata iga riigi ees eraldi kohustusi täitma.

Uued Uudised