Eesti liberaalid ja vasakpoolsed loovad “Wir haben Platz” ühiskonda

Loosung “Wir haben Platz” ehk “meil on ruumi küll” on pärit Saksamaalt, selle loosungiga veeti riiki peaaegu miljon süürlast ja muud pagulast ning erilise tähenduse sai see kraaksatus siis, kui migrandid põletasid maha Moria laagri Kreekas ning pehmodest sakslased seadsid neile Berliinis üles tuhandeid toole.

“Wir haben Platz” on nüüdseks ametlik loosung ka Eestis ning selle edasikandjateks on Reformierakond, sotsid, Isamaa ja Keskerakond, sisuliselt kõik peale EKRE. Viimati sai see tõestust esmaspäeval, kui Riigikogus lükati tagasi kaks EKRE eelnõud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmiseks – need eelnõud oleks heakskiitmise korral tunduvalt piiranud massimigratsiooni.

“Wir haben Platz” on Eestis juhtloosungiks, kui jutt on ukrainlastest – nende sisserännet sisuliselt ei kontrollita, valitsuserakondade arvates võiks põgenikke sisse lasta piiramatult seni, kuni on kasvõi üksainus ukrainlane, kes soovib kodumaalt lahkuda. Kahjuks ei arvestata seejuures grammigi eestlaste enda positsiooniga oma ajaloolisel kodumaal, demograafiline olukord aga halveneb eestlaste jaoks päev-päevalt.

Vasakliberaalne osa eestlastest jaotaks oma kodumaad kõigile soovijatele. Meedias kõlab lausa avalikult, et ka Putiniga opositsioonis olevaid venelasi tuleks siia lubada. Ülikoolid laseksid heameelega siia Kolmanda maailma välistudengeid, kellest paljudele on see hüppelaud Euroopasse. Ettevõtjad on odavtööjõu nimel valmis kõik piirid avama ja nii edasi.

Kuidagi hoolimatuks on Eesti ühiskond ja osa eestlastest oma kodumaa osas muutunud. Osad teevad seda isikliku kasu pärast (ettevõtjad), teised on kaasa läinud ideoloogiatega, mis ütlevad, et me peamegi kõike nn hädalistega jagama, kolmandatel on kõigest suva. Kui aga peaks Putin alustama sõda meie idapiiril, siis on täiesti kindlalt ainult eestlased need, kes vastu hakkavad – nigeerlased, hindud või bengalid seda ometi ei tee, siinsed ukrainlased põgenesid juba ühe sõja eest ja venelaste veri on paksem kui vesi.

Seejuures ei arvestata sellega, et rahvusriiklikust multikultuurseks muudetud ühiskond on tohutu pingete koondumise koht, sest kokku saavad väga erinevad inimesed. Seda näeb hästi Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Kanada ja teistest migrantidega üleujutatud ühiskondadest, kus võikad kuriteod on muutunud igapäevasteks. Seevastu üherahvuslikes kogukondades (Ungari) selliseid pingeid sisuliselt pole, peale poliitilis-ideoloogiliste pingete nende inimeste tõttu, kes tahaksid ka sellised ühiskonnad multikultuurseteks muuta.

Ja muidugi tähendab migrantide massiline vastuvõtmine ühiskonna jõukuse vähenemist, sest see jaotatakse laiali ka neile, kes pole väärtuste loomisest osa võtnud. Lääne-Euroopa näite varal on näha, et suur osa sisserändajatest jääbki sotsiaalse abi peale vegeteerima ja nad radikaliseeruvad, kui ülalpidamine lõpetatakse – ja raha neelavate kliimameetmete tõttu on see paratamatu.

Eestis on veel võimalik tagasipööre teha ja mitte minna Lääne-Euroopa ülipingeliste migrandiühiskondade teed. Selleks tuleb anda EKRE-le mandaat moodustada valitsus, kes saaks Eesti eestlaste maaks jätta.

Uued Uudised