Alar Laneman: kaitseväe juhtimisotsuste kritiseerimine ei ole kaitseväe ründamine ega halvustamine

Teisipäeval toimus Riigikogus riigikaitsekomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Riigikaitse jätkusuutlik finantseerimine” arutelu, mille järel sõna võtnud EKRE Riigikogu saadik Alar Laneman ütles, et kaitsekulutuste teema ei tohi olla kriitikavaba ja selgus on seal lausa nõutav.

“Eesti riigikaitses töötavad inimesed on tänulikud selle teema ja ka nende heade mõtete eest, mis siin ettekannetes kõlasid. Stabiilne ja piisav rahastus on väga oluline. Aga sama oluline on ka selle raha vastutustundlik kasutus. Mõned märksõnad, millest ma tahaksin teiega rääkida, on riigikaitse, ühtse tegutsemise ja ühtse mõtlemise arendamine, suhtumine, töökorraldus, aga ka suhtumine inimestesse. Kuigi kiitus on väga oluline, ei vii kiitmine meid alati edasi. Edasi viib kriitika, ja kui me keskendume sellele, mida on vaja parandada, siis kokkuvõttes võidame kõik. Sellisest ühtsest tegutsemisest on meil hea hüüdlause ju aastaid: “Iga okas loeb!”

Kõigil ei ole võimalik panustada nii, nagu seda teeb reservväelane või kaitseväelane. Mõnikord tuleb panustada nõuga. Ja siin ma tahaks juhtida tähelepanu, et Kaitseväe juhtimisotsuste kritiseerimine ei ole Kaitseväe ründamine ega Kaitseväe halvustamine. Vastupidi, kohtudes erinevatel üritustel kaitseliitlaste või kaitseväelastega me näeme ja ma arvan, et see kogemus on paljudel teist, seal on väga tublid inimesed, kes on sügavalt mures, et kas me teeme alati kõike õigesti ja piisavalt.

Kui kritiseeritakse Kaitseväe juhtkonna otsuseid mittevaktsineeritud inimeste vallandamise pärast, siis see ei ole Kaitseväe ründamine. See ongi Kaitseväe juhtimisotsuste kritiseerimine. Ja ei ole mõtet üritada seda näidata kuidagi teistmoodi. Sellel on sisuline põhjus, sest haigestunu tuleb rivvi tagasi, oli haigestumise põhjus üks või teine, oli gripp või midagi muud. Vallandatu on tõenäoliselt läinud ja tema enam ei panusta.

Me näeme ka seda, et Ukraina rindeteadetes ei ole see mingi tegur, sest seda eraldi nendes rindeteadete loeteludes faktorina välja pole toodud. Nii ja nii palju hukkus pommi, nii ja nii palju hukkus koroona tõttu. Julgustuseks ütleksin, et keegi ei ole eksimatu ja tihti, kui on tehtud vale otsus, on see tugevuse märk, kui öelda, et läks valesti, väga kahju, see oli tollase teadmise alusel tehtud, teeme õigeks. Iga okas loeb!

Kriitika on üldiselt kasulik, sest kui see ümber lükatakse, saame kõik targemaks. Kui vead parandatakse, tugevneb meie kõigi huvides meie riigikaitse. Teine argument, mis on korduvalt tõmmanud tähelepanu endale, on selline kummaline loogika, et kui pole sõjakoolis õppinud, ei ole mõtet rääkida. Kuulge, terves valitsuses ei ole ühtegi isikut, kes oleks sõjakoolis olnud. Palju meil neid siin Riigikogus on? Kas see tähendab, et neil ei ole õigust avaldada arvamust? Mul on hea meel, et eelnevates ettekannetes räägiti mitmes vormis sellest, et see on maksumaksja raha, mida me kasutame.

Ja maksumaksjal ongi õigus küsida. Mitte ei ole nii, et rätsep ütleb, et see ülikond on väga hea, mina kui rätsep, ütlen, sina ei ole rätsep, sina ära kritiseeri minu tehtud ülikonda. Sellised suhtumised ei aita kaasa sellele, et meil on ühtne huvi ja ühtne panustamise soov riigikaitsesse. Nii et ma loodan, et me siin näeme tulevikus paremat arengut.

Praegu peaks keskenduma mõnele konkreetsele tegevusele. Esiteks seesama audit või ülevaade, miks ikkagi meie riigikaitsele tuli üllatusena Ukraina sõja aktiivne faas 24. veebruarist. Oli hinnanguid meedias, käis vaidlus, tuleb või ei tule.

Kolm kuud varem tehti kümne aasta arengukava. Seda tuli korduvalt parandada. Esimene lisapakett oli 800 miljonit. Mis põhjusel see juhtus? See dokument tõenäoliselt on templiga ja ta ei peagi avalikkuse ette minema, see võib tekitada kirgi ja minna liiga poliitiliseks, aga meil on vaja seda teada. Kas pani luure mööda? Kas oli Kaitseväe juhataja sõjaline hinnang ebapiisav või ebatäpne? Kas planeerijad ei olnud tasemel? Või Vabariigi Valitsus, kes sai perfektse aluse, kuid ütles, et ignoreerime, me teeme midagi muud? See on meie kõigi huvides, et me saame aru, mis oli selle vea tekkemehhanism, sest kui me seda ei tee, me kordame neid vigu uuesti.

Teine asi, tuleb esitada selge kava sellest, mis me oleme ära kinkinud ja kuidas see taastub. Kui siin on ajaline periood, kus olulised võimekused puuduvad, siis mismoodi me neid riske maandame? Ja maaväe arendamine. Mingi kummaline termin on hakanud rändama – me loome brigaadi raamistiku. Sellist asja ei ole olemas, see on sõjaliselt nonsenss. On rühm, kompanii, pataljon, brigaad. Brigaadi raamistik? See on ju sama: maja raamistik, maja võrestik. Sinna ei lähe sa varju. Seal sa ei saa elada. Loodetavasti ühel hetkel sellest tuleb maja. Ja seda räägivad inimesed, kes on professionaalid. Ma tahaks väga loota, et see ei ole teadlik hämamine, et kui ühel hetkel ma hakkan vaatama, mis meil on tulemuseks, siis öeldakse, et aga meil ei olnudki kavatsust brigaadi luua. Peab olema väga täpne.

Ja viimane: sõjaväestatud piirikaitse. Kui tuleb massiline põgenike tung koos erivägede operatsioonidega, siis praegune lahendus ei ole tasemel. Püstol Glock selles olukorras on selgelt ebapiisav ja ka personal ei ole valmis. Nii et ma loodan, et ka selles küsimuses meil jätkub julgust minna sisusse ja vaadata üle. Soovin meile kõigile jõudu ja tarkust teha häid otsuseid tulevikus!”

Allikas: Riigikogu stenogramm