16.10.2022
Riigikantselei on koht, kus loobitakse laiali niigi vähest raha.
On uskumatu, et osa ettevõtjatest toetab ikka veel Reformierakonna valitsust, kelle poliitika tulemusel aeti energiahinnad lakke ja kes nüüd soovitab irvitades neil, kes hakkama ei saa, pillid kotti panna.
Peaministribüroo juhataja Gerrit Mäesalu räägib ERR-ile: “Nüüd on omaette küsimus, mis on konkurentsivõime, kes sellega tegeleb. Kas sellega tegeleb valitsus või tegelevad ettevõtted ise oma konkurentsivõimega. Mina arvan, et suurel määral tegelevad ettevõtted ise ja ma arvan, et enamus ettevõtjaid ka sellega nõustuvad. Ja loomulikult sellises olukorras, kus energiahinnad kasvavad mitte kümnetes protsentides, vaid sadades protsentides, toimubki järsk ümberkohandumine.
Meil olid väga pikalt energiahinnad, mis olid võrdlemisi madalad, mis võimaldasid teatud majandusharusid püsti hoida. Ja see ongi tegelikult ju paratamatu, et kui üks tootmiskomponent läheb kuus korda kallimaks ja su lõpptoode ja turg, kus sa seda toodet müüd, seda hinnatõusu välja ei kannata, siis ei olegi seda toodet mõtet toota. Siis ei ole mõtet ka valitsusel toetada sedalaadi ettevõtlust, millel tegelikult nende uute energia hinnatasemete juures ei ole perspektiivi.”
Sotsiaalmeedias kommenteerib seda juttu Rea Raus: “Kõigile arusaadavalt elame energiamanipulatiivses kriisis, mis on lükanud toimetulekupiirist allapoole nii eraisikuid kui ettevõtteid. Reformierakonna valitsuse “toetusmeetmed” on siiani olnud olematud, pakkudes vaid pigem kosmeetilist tuge, ilmselt selleks, et oleks millest rääkida.
Eriti küünilisi avaldusi teeb peaministribüroo, mis otsesõnu ütleb, et kui ikka ettevõtted hakkama ei saa kõrgete hindadega, siis neil polegi mõtet toota ja siis nad polegi konkrentsivõimelised, ja pange nüüd tähele – siis riik ei peakski toetama selliseid “mittekonkurentsivõimelisi” ettevõtteid. Samas suudavad teised riigid oma ettevõtteid toetada rasketel aegadel, neil pole ka sellist kosmilist inflatsiooni nagu on Eestis – ehk siis ainuüksi need asjaolud, kus üks riik maksab oma ettevõtetele toetusi ja teine mitte, lükkab ettevõtted konkurentsi mõttes ebavõrdsesse seisu.
Seda, et nii peaminister kui majandusminister ei jaga majandustemaatikat, on võimalik olnud korduvalt meedia vahendusel jälgida – nüüd tekib küsimusi, et kas kogu peaministribüroos on nõunikud majandustunnid gümnaasiumis vahele jätnud? Või pole Reformierakond täies koosseisus kuulnud sellest, mis on üldse riigi üks peamisi ülesandeid – elanike, ettevõtete tegutsemiseks võimalikult soodsate tingimuste loomine, ja eriti (sic!) omamaiste ettevõtete konkrentsivõime tagamiseks eelduste loomine.
Peaministri nõunik ütleb, et sadades protsentides energiahinna kasv oleks nagu normaalsus, millega peavadki ettevõtjad arvestama, jättes täielikult tähelepanuta, et sellised kõrged energiahinnad täna on TÕSTETUD, mitte ise kasvanud selliseks. Ehk siis on täna võimalik riiklike otsuste tulemusena praegust elektrihinda kordades allapoole tuua – mida aga ei tehta, sest eesmärk on sisuliselt raha ärakorjamine elanikkonnalt, ilma selleks maksureformi väljakuulutamata.
Lihtsalt ääretult kurb ja ebaõiglane, kahjuks ka ebaprofessionaalne – see mida Reformierakonna valitsus kogu riigi, nii ükskikisikute kui eraettevõtjate suunal rakendab.”