17.10.2022
Kagu-Eesti rahvale jääb see nägu ilmselt alatiseks meelde – mees, kes juhtis teerulli.
Reformierakonna poliitikas on kogu aeg olnud valdav lootmine liitlastele, kuid seejuures mitte koos nendega eesliinile minnes, vaid jättes Eesti kaitsmise ainult NATO relvavendade õlgadele.
“NATO, Euroopa Liit, liitlassuhted – need on Eesti reliikviad ja vabaduse sümbolid. Ja just nimelt kollektiivkaitse, mitte mingisugused sõjaplaanid, mis näevad ette kahevõitlust Venemaaga. Ei, me ei peaks isegi praegu rääkima mingitest relvahangetest, mis ju kõik võtavad aega, või suurtest täiendavatest lisaeraldistest. /…/ See on ju jällegi üks liitlassuhete triumf, et meile tuuakse siia piiri äärde vägesid juurde. Just nimelt liitlassuhted on need, mis tagavad meil ka võimelünkade täitmise liitlaste abiga. Lõppkokkuvõttes on meie liitlased ennast ju relvastanud selleks, et hävitada venelaste tanke ja lennukeid,” rääkis Jürgen Ligi märtsis, kui sõda Ukrainas juba käis ja Kiiev oli kriitilises seisus.
Reformierakond on pikalt venitanud keskmaa õhutõrjega, lükates seda pidevalt tulevikku ja kuigi nüüd on seatud ajapiiriks kauge aasta 2025, üritatakse riigikaitset endiselt liitlaste kaela sokutada. Nimelt teatas kaitseminister Hanno Pevkur ERR-ile antud intervjuus, et eelmisel nädalal allkirjastatud initsiatiiv Euroopa integreeritud õhukaitsesüsteemi loomiseks võiks tuua Eestisse kaitse ballistiliste rakettide vastu, kogu algatuse ajaline perspektiiv võib olla viis kuni kuus aastat.
See kaitse on muidugi väga tervitatav, aga see ei tohi asendada Eesti enda võimekusi, mille loomisega Reformierakonna valitsused on pikemat aega hoolimatult venitanud.
Kui reporter uuris, milline institutsioon või institutsioonid seda protsessi juhivad, on see Euroopa Liit, on see NATO, on see riigid eraldiseisvana, siis vastas Pevkur: “See NATO sisemine kokkulepe, selle initsiatiivi veduriks on olnud Saksamaa ja eks järgmised sammud tulevad ka siis nende poolt. Esimese kokkusaamine ekspertide tasemel peab tulema sakslaste poolt kokku kutsutuna.”
Saksamaa kohta on isegi peavoolumeedia kirjutanud seda, et Bundeswehr on suuresti võitlusvõimetu, sest riigikaitset on seal pikki aastaid alarahastatud (seda tegi kunagine kaitseminister ja praegune Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen), Saksamaa ei suuda seetõttu ka Ukrainat aidata, sest ladudes lihtsalt pole midagi, ja lisaks on Berliin endiselt Vene-lembeline, soovides oma majandushuvides Kremliga rahulikumalt käituda.
Venemaa president Vladimir Putin ütles reedel Kasahstani pealinnas Astanas pressikonverentsil, et Saksamaa tegi Ukraina sõjas NATO poolele asumisel vea, vahendab ERR Deutsche Wellet. Kas selline valik oli siis õhus? Arvestades Putini sõbra Gerhard Schröderi tegutsemist Venemaa huvides ja sakslaste sõltuvust Vene gaasist, millest väga vastumeelselt loobutakse, on Saksamaa Vene suunal suhteliselt nõrk lüli NATO-s.
Reformierakonnal on juba Angela Merkeli aegadest Saksamaa-truudus ehk moonakate lootus heale mõisahärrale. Nüüdki soovivad poliitoravad loota ebakindla Saksamaa algatusele ja matta omaenda kaitsevõimekuste arendamine lõplikult maha. Reformierakond unustab, et ka liitlassuhetes aidakse meelsasti ainult neid, kes ka ise ennast kaitsevad.
Kaja Kallase ja Reformierakonna eesmärgiks tundub olevat jätta Eesti kaitsmine ainult NATO liitlaste teha. See tähendab, et kui liitlaste väed on kusagil palavamas kohas kinni, siis Eestit ei kaitse keegi ja Venemaa saab vabalt peale marssida.
Uued Uudised