Lapsporno tegemises süüdistatava Marko Mihkelsoni enda selgitustes on palju küsitavusi, leiab sotsiaalmeediapostituses poliitikavaatleja Taivo Sepp.
“…Samuti olen teavitanud oma erakonna juhtkonda. Seetõttu ei saa rääkida julgeolekuriskist või võimalusest mind minu tööalases tegevuses mõjutada…”
Vaata kui tore. Teavitasin oma erakonna juhtkonda ja sellega on julgeolekurisk maandatud.
Väliskomisjoni esimees omab vist kõrgema taseme riigisaladuse luba? Eeldan, et omab. Iga luukere kapis (kas tõesti ei olnud selline piinlik lugu “luukere” kapis?) on võimalus vägagi mõjutada. Hea, kui mõjutajad on meie riigis ja mõnes erakonnas, siis tuleb lugu vaid valimiseelses võitluses kasutusele, aga kui sellest teavad välismaised pahalased? Ei olegi julgeolekurisk?
Küsiks riigisaladuse loa väljastanud asutuselt, et kas nemad ikka teadsid sellest vahejuhtumist? Ja ikka ikka varjasid ja väljastasid selle loa? Mis toimub?
Just seepärast ongi vaja poliitikute “must pesu” meedias välja tuua, et selliste seikade varjamine on päriselt ka julgeolekurisk. Palju väiksemad ja tühisemad asjad on, kõik, mis valmistavad piinlikkust avalikuks tulles, on tegelikud need hoovad, mille abil saab mõjutada riigis toimuvat. Aga siin mees tähtsal ametipostil teatab, et erakonnas teati küll, aga peeti vajalikuks see meedia eest varjus hoida. Ja muidugi õukonnameedia järgis sama joont. Mis toimub?”
Toimetuselt. Kogu loos on teisi kummalisi seiku: “Asjaga tegelenud ametid ei leidnud, et Mihkelson oleks tahtlikult valmistanud lapsest erootilist või pornograafilist teost. Pigem olevat riigikogulase pildid tehtud eksimuses, mänguhoos.”
Reformierakondlased tegelevad siis laste pildistamisega eksimuses ja mänguhoos ega olegi perverssed?