Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Minister Riisalo: ma vabandan, mul on piinlik

-
29.10.2022
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ei kaitse hooldekodude asunikke, selgus arutelust.
© UU

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) oli sunnitud pärast EKRE fraktsiooni liikme Kalle Grünthali küsimust riigikogu suures saalis endale tuhka pähe raputama ja vabandama.

Käsil oli sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine

„“Hingelt noorelt” eakate festival, kus te kolm aastat rääkisite seda, et sotsiaalhoolekande seaduses on kaetud ministrite määrustega. Ja teie väitsite, et on, mina ütlesin, et ei ole. Ja nüüd jõudis asi sotsiaalkomisjoni, kust te siis lõpuks tunnistasite. Mina ütlesin, et te valetate, ja teie ütlesite, ei, te eksisite ja olite valmis Eesti rahva ja minu ees vabandama. Praegusel hetkel on see suurepärane võimalus seda teha. Ma eeldan, et te peate oma sõna, aga küsimus on väga lihtne, et sotsiaalkaitse ja inimväärikuse põhimõte on seotud selle eelnõu järgi ka rahaga. Mind huvitab number, milline on teie arvates inimväärne raha, mis peab inimesele kätte jääma? Number. Juttu ei taha.“ küsis Grünthal.

Signe Riisalo vastas: „Tõsi, sotsiaalhoolekande seaduses on ministrile antud võimalus kehtestada mõned täiendavad määrused ja siin selle eelnõu juures nüüd kaks määrust tõepoolest kehtestatud saavad. Ma vabandan oma eksimuse pärast, mul on piinlik selle pärast, aga mul on hea meel selle üle, et nüüd, kus me kohalikele omavalitsustele saame anda ressursi, siis ka põhjendatult, õigustatult ja kokkuleppel kohalike omavalitsustega need määrused kehtestada. Varasemalt ei olnud nende määruste kehtestamine võimalik seetõttu, et see oleks olnud sekkumine kohaliku omavalitsuse autonoomiasse, nendele tegevuste dikteerimine, mis oleks olnud nendele lisakulusid kaasatoov.

Mis puudutab inimväärset rahalist ressurssi, siis sellele ei ole sellist vastust võimalik anda, mis on sinu ootus, sest inimesed on erinevad, vajadused on erinevad, nii nagu tööealistel inimestel on elustandard, sissetulekud, haridus, elukoht erinevad, täpselt nii on ka vanemaealiste puhul see pilt palju kirjum, kui üks summa seda võimaldaks väljendada.“