03.11.2022
Lana Leemets kommunismiohvrite memoriaali juures.
Vastus küsimusele, miks on Eesti Vabariik omadega pekkis, on üsna lihtne. Meil on ebapädev valitsus ja poliitikud.
Jalgpallur ei saa olla rahandusminister.
Arhitekt ei saa olla kaitseministe.r
Arst ei saa olla diplomaat ja punkt.
Etc., etc.
Probleem ongi eelkõige selles, et valitsuse kabinettides istuvad inimesed, kellel puuduvad vastav haridus ja teadmised, lisaks sellele kõigele ka piisav poliitiline kogemus. Te võite vastu väita mida iganes, aga minu arvamus jääb samaks – ebapädevad inimesed EI SAA olla valitsuses, nad ei ole pädevad otsustamaks valdkondades, kus nende teadmistekohver on sama kasin nagu gümnaasiumiõpilastel.
Kogu see võrdsete võimaluste teema tõi meid sinna, kus me tänapäeval oleme. Ehk totaalne kaos ja üksteise süüdistamine.
Just hiljuti nägin ühe Isamaa poliitiku videot, kus ta rääkis sellest, kuidas EKRE on rahu poolt ja Mart Kallas hull, kes sõidab jalgratturile otsa. Vabandust, aga tema jutt mõjus halenaljakalt ja argumendid olid lasteaia tasemel. Mis saab teil olla selle vastu, kui keegi soovib rahu?
Just rahusoov oligi Mart Helme järjekordselt kontekstist väljarebituna oma elule siirdunud sõnade mõte! Rahu Ukrainas, rahu Eestis kui ka mujal maailmas. Kas just teie, Helme ründajad, pole ise jumaldanud kooliajalooõpikutes I ja II maailmasõja aja patsifiste, kes ju sõnaselgelt olid rahu poolt?
Ausalt öeldes ei kujuta ma ette, kui hull peab olema inimene iseloom, et olla rahu vastu. Väga hea näide on Iraak, kus keskmine 30-aastane elanik on näinud omaenda silmadega ja tundnud (ka sõna otseses mõttes) omal nahal kolme sõda, kus inimesed sarnaselt ukrainlastele pidid elama iseehitatud majades keset tühermaad. Kas te soovite sama ukrainlastele, kes juba 8 aastat niigi kaoses elavad?
Ma saan aru, et soojas toas rahulikult istudes on väga lihtne targutada, kuidas EKRE ikka Ukraina ja sedapidi ka Eesti vastu on. See, mis toimub Ukrainas ja toimus mujal, ei ole normaalne elu ja õigus rahule on igaühel, eelkõige oma kodumaal. Ja ukrainlaste kodu on mitte Tallinn või Berliin, vaid Ukraina riigi aladel.
Mart Helme on poliitik, kelle kogemusi pole piisavalt väärtustatud. Ma ei näe probleemi selles, et ta oli kunagi (aastatel 1995-99) Eesti Vabariigi suursaadik Venemaal ja ajas kellegagi seal juttu. Vastupidi, see on hea kogemus, mis kindlasti andis Helmele adekvaatse ülevaate rahva elust-olust teiselpool Peipsit ning sellest, millisel kujul ja millises mõõdus välispoliitikat meie idanaabrite juures aetakse ja uskuge mind, seal on teistsugune tase ning taristu. Seal on oma maailmakord, mängureeglid ja karistused. Näiteks ei saa seal kunagi rahva poolt parlamenti valitud korvpallur peaministri soovil kaitseministriks.
Selle asemel, et kuulata inimesi, kellel on olemas teatud teadmised ja kogemus (ma olen kindel, et selliseid leidub ka mujal erakondades), toimub meil mingi täielik jama, näiteks allkirjade kogumine, meemide tegemine ja oponentide alavääristamine. Samas teisalt inimesi, kes pole kunagi ühtegi Venemaa poliitikut päriselus näinudki, ei mõista midagi geopoliitilikast, ei oma vastavat haridust ning räägivad seda, mida meie keskmine inimene kuulda tahab, me armastame ja jumaldame.
Heaks näiteks pean Liz Trussi, kes ei valda geograafiat tõeäoliselt koolis õpitud tasemelgi piisavalt ega sestap peaministrina adekvaatselt tajunud, mis ta ümber toimus. BBC arvamusel on Trussi tegevus pannud Ühendkuningriigi – muide ühe seitsmest tuumariigist – sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku kokkuvarisemise äärele. Ma arvan, et sellega on kõik ammendavalt öeldud.
Lana Leemets