Noorte vägivalla juhtumid Pärnumaal oma eakaaslaste suhtes on šokeerinud avalikkust. Postimehe „mõttekoda“ uuris poliitikutelt, kuidas oleks võimalik ennetada selliste tegude toimepanekut ning mida peaks ette võtma nende noortega, kes on juba põhjustanud suuri kannatusi teistele?
Riigikogu liige Kert Kingo (EKRE): „Ajal, mil peamiseks populaarsuse mõõdupuuks sotsiaalmeedias on konto jälgijate arv, teevad noored tähelepanu püüdmiseks kõikvõimalikke tegusid, mida siis filmitakse ja postitatakse. Mõni teeb nalja, mõni teeb eluohtlikke julgustükke, mõni jõhkrutseb. Tahetakse tähelepanu, aga sageli ei tajuta, kust läheb sobiliku ja sobimatu, hea ja kurja piir.
Kuna suur osa konflikte laste ja noorte seas saab alguse omavahelistest suhetest koolis, siis siin on võimalik kooli personalil ennetavalt palju ära teha. Agressiivse käitumise ilminguid on võimalik varakult märgata: regulaarsed müksamised möödaminnes, tõuklemised ja nügimised. See on esimene etapp ja õigel ajal selle probleemiga tegeledes see sageli kaugemale ei lähegi. Kooli personal peaks tähelepanelikult jälgima õpilaste omavahelist käitumist. Loomulikult peaksid ka lapsevanemad pöörama rohkem tähelepanu sellele, millega lapsed väljaspool kodu tegelevad. Tunneme rohkem huvi oma laste sõpruskonna ja vaba aja veetmise vastu.“