Kui mõistlik on Eesti suusõnaline kaitsepoliitika?

Mitmed Eesti ühiskonnategelased on viimastel päevadel juhtinud tähelepanu sellele, kui vildakas on Eesti kaitsepoliitika, võttes arvesse poliitikute väljaütlemisi.

Ajakirjanik Andres Raid peab kummaliseks liitlaste sageli mõõdutundetut ülistamist, mis jätab varju tegelikud kodumaakaitsjad – jääb mulje, nagu omad kaitseväelased oleks tühi koht ja kogu riigikaitse teevad ära liitlased, kel on muide suurema Vene-NATO sõja puhul ka oma kodu kaitsta.

“Igal pool lood liitlastest, kui tublid nad on, kust nad kõik tulnud on, palju neid on ja peaasi, et nad ära ei läheks, sest kes meid vaesekesi siis kaitseb?! Kus on lood meie oma tublidest sõdurpoistest ja ohvitseridest, keda otsekui ei olekski?! See suhtumine on pehmelt öeldes alandav, kas me ise siis polegi midagi väärt ja eksisteerimegi riigina kui liitlasvägede rahakott, sahver ja sõduritena teiste puhvrina?” kirjutab Andres Raid.

Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi arvamus käib teiste seas ilmselt ka kaitseväe juhataja Martin Heremi kohta, kes on isegi Ukraina sõja käigus meedias praalinud, et Eestil on piisavalt laskemoona kogu Vene tehnika jaoks, mis on Peipsi taha jäänud, samuti on Herem “tutvustanud” plaane Peterburi ja Kaliningradi blokeerimiseks.

“Eesti iseseisev kaitsevõime ja -tahe tuleb viia meile antud võimaluste piires optimaalsele tasemele. Lõpetada tuleb aga õhinapõhine sõjaõhutamine. Mõistlik mees ei praali ega tee suuri sõnu kui tugev, vägev ja võitmatu ta on, kui ta peaks metsas karu kohtama. Ta ei karju metsa poole ja ei kutsu karu oma hoovile märatsema. Ta peab suu kinni, ihub vaikselt nuga, peab püssirohu kuiva ja arendab igal hommikul musklit, et juhul, kui ta peaks karuga kohtuma, ja viimane teda ründab, oleks ta väärt seda katsumust vastu võtma,” kirjutab Markus Järvi sotsiaalmeedias.

Eestil on vaja oma tugevat kaitseväge, NATO liitlasi ja Kremli-vastast hoiakut, aga poliitikud ei tohiks sõnu teha ainult selle mõttega, et ennast näidata ja silma paista. Kahjuks on sõnu väga palju, tegusid aga napib, nii riigikaitses, idapiiri väljaehitamisel kui ka idasuunalt lähtuva massimigratsiooni kontrollimisel.

Näiteks kuulutas Riigikogu Kremli režiimi terroristlikuks, aga hääletas maha EKRE ettepanekud Vene diplomaatilise korpuse tugevaks kärpimiseks, idapiiri sulgemiseks, piirileppe tühistamiseks ja teisteks piiranguteks, mis oleks Venemaa isolatsiooni reaalseks muutnud. Liberaalsetele ja vasakpoliitikutele aitab sõnadest küll. Sageli on ka sõnad vildakad.

Viimastel päevadel on julgeolekuküsimustes sõna võtnud ka skandalist Marko Mihkelson – tema peaks küll vait olema, sest mehe taust määrib ka tema edastatavat sõnumit.

Uued Uudised