22.11.2022
Oma rahvast “kärbitakse” igati, aga võõrastele seda jagub. Pilt on illustratiivne.
Kui mõnel erakonnal pole kriisiolukorras rahvale midagi tarka lubada, siis räägivad nad pensionide ja toetuste tõstmisest – mitte et see vale oleks, aga üldjuhul on see katteta lubadus, sest seda tuleks neil nagunii teha. Paraku lähevad poliitikas kogenematud või sellest mittehuvituvad valijad ikka ja jälle sellesse lõksu ning annavad hääled tühikargajatele.
Möödunud kolmapäeval kiitles peaminister Kaja Kallas Riigikogu infotunnis:”Me oleme tõstnud üksi elava pensionäri toetust, me tõstame lastetoetusi, peretoetusi selleks, et inimesed saaksid nende tõusnud kuludega toime tulla.” Kõik see on kahtlemata tore, aga kui arvestada, et just Reformierakonna valitsedes kargasid energiahinnad lakke ning inflatsiooni tasemelt jõudis Eesti euroala esimeseks, siis ilma selleta ei saakski – imelik oleks hoopis see, kui valitsus kõike seda teinud poleks.
Paraku on tõsiasi ka see, et kõigest sellest Kaja Kallase kiidetust tegelikult ei jätku isegi inimeste jõudmiseks samale tasemele, kus oldi enne elektrihinna katastroofilist tõusu – kompensatsioonid katavad vaid osa järsult tõusnud kulutustest. Lisaks tunnistas Kaja Kallas mitu korda ja teises kontekstis, et riigil lihtsalt polevat raha.
Nii on see kõigil elualadel – Reformierakond kiitleb näiteks sellega, kuidas nemad olevat tõstnud kaitsekulutusi. Tublid tõesti, aga esiteks on need pika ajavinnaga – keskmaa õhutõrje tuleb alles 2025. aastaks, – ja teiseks, neid kulutusi tulnuks nagunii tõsta, on siis kes tahes peaministripartei eesotsas. EKRE oleks kaitsekulutused kindlasti efektiivsemalt, kiiremini ja suuremas mahus käiku lasknud.
Enne valimisi lubatakse taas toetuste ja pensionide tõusu ja sealkohal peaks iga valija endale selgeks tegema, kui palju see teda tegelikult aitab ja kas kõik lubatu pole mitte näiteks võimulolijate poolelt variserlik käitumine – nad tegid kogu rahva vaeseks ja lubavad nüüd “hea onu” olla, tulles valijale kosja tema enda rahaga.
Ja mis eriti oluline – elukallidus kasvab sellise kiirusega, et kõiki neid toetusi ja ka pensione tuleb nagunii tõsta, ja seda kõigil võimule saajatel. Lisaks tasub jälgida, kas lubatavad 50-70-eurosed lisaeraldised pole mitte pelgalt indekseerimine ehk iga-aastane elukalliduse kompenseerimine.
Tark valija annab hääle erakonnale, kes ei tõsta mitte pelgalt mingit toetust 50 euro võrra, mis nagunii läheb meeletu hinnatõusu kompenseerimiseks, vaid toob näiteks elektri tootmishinna alla, mistõttu inimesel jääb tasku see meeletu raha, mida täna nöörib talt elektribörs.
Uued Uudised