24.11.2022
Nii individuaalselt kui riikide kontekstis maksab see, et relvi antakse sõpradele siis, kui endale kaitsmiseks midagi jääb. Pilt on illustratiivne.
Kolmapäevases valitsuse infotunnis küsis EKRE saadik Mart Helme peaminister Kaja Kallaselt selle kohta, kas Ukrainale antud raskerelvade asemel on Eestil juba midagi, kuid nagu valitsusjuhi jutust selgus, on kõik alles hankimise faasis, mis tähendab, et hetkel on Eesti kaitsevõimekuses teatud auk.
“Me näeme praegu Ukraina sõja kontekstis, missugune on see sõjapidamise viis, mida Venemaa seal oma vastase vastu kasutab. Ja sellest on väga selged järeldused – järeldus nr 1 on see, et Venemaa maavägede pealetungi peatamiseks on agressiooni ohvriks langenud riigil vajalik omada väga suurt suurtükiväge, kusjuures mitmekihilist suurtükiväge: kaugsuurtükke, suurekaliibrilisi, väiksemakaliibrilisi, järelveetavaid, platvormile asetatavaid, miinipildujaid eri kaliibriga ja nii edasi. Ma olen välja selgitanud, kui palju kilomeetri peale peaks meil olema, sõjaväelaste keeles öeldud, erinevaid torusid. Ma seda numbrit siin välja ei ütle, aga ma ütlen niipalju välja, et Eestil hetkel on umbes kolmandik, ainuüksi kui me räägime suurekaliibrilistest suurtükkidest, ainult umbes kolmandik sellest, mida meil vaja läheks. Meil teistes kaliibriliikides on olukord veel hullem. Üks põhjus on see, et me oleme need ära andnud Ukrainale. Ja ma olen täiesti nõus sellega, et Ukraina abistamine on sisuliselt ka meie enda abistamine. Ainult et kui mulle naaber ütleb, et tal ei ole relva, millega sissetungijat tagasi suruda, ja ma annan talle oma püstoli ja siis tulevad sissetungijad minu juurde ja minul ei ole seda püstolit, siis ma olen hädas. Ja minu küsimus on nüüd sellega seoses. Kas teil on selge ettekujutus, kui palju meil on vaja raskerelvastust ja õhutõrjet, et tõrjuda vastase õhulööke?” küsis Mart Helme.
Peaminister Kaja Kallas luges ette need arvud, mida ta alati kasutab ja mis ulatuvad üldjuhul 2025. aastasse.
“See loend on muidugi rõõmustav, aga see ei rahulda. Olen vestelnud meie julgeolekuekspertidega ja eriteenistuste esindajatega, kes ütlevad, et maksimaalselt on meil aega kaks aastat, et oma kaitsevõime viia sellele tasemele, et me oleksime võimelised laiaulatuslikku rünnet – ja siinjuures ei ole arvestatud sisemist, viienda kolonni rünnet – tõrjuma. Mis tähendab seda, et kõik need hanked ei jõua meieni kahe aasta jooksul. Tuleb arvestada seda, et me oleme tupikriik, kui te kaardi peale vaatate. Vastasel on meid väga lihtne ära lõigata igasugusest abist. Tuleb arvestada seda, et sõjategevuse käigus hävitatakse iga päev mingi osa meie varustusest, mingi osa meie sõduritest, mingi osa meie laskemoonast. Mis tähendab seda, et meil peab olema varutud kordades rohkem, kui see rahuaja tingimustes vajalikuna tundub. Kas sellest aspektist on valitsus praegu endale tööplaani teinud või ootate te lihtsalt, et küll läheb kõik mööda ja liitlased hoolitsevad meie eest,” päris Mart Helme.
Eesti abi Ukrainale on küll tervitatav, aga hetkel näib, et meie kaitsevõimekusse on lastud lüngal tekkida.
Uued Uudised