26.11.2022
Amnesty International on juba ammu mandunud ideoloogiliseks punakaardiks. Pilt on illustratiivne.
Soomes on isikuid, kellele varjupaiga andmisest on keeldutud, kuid kes siiski Soomest lahkuda ei taha või leiavad, et nad mingil põhjusel seda teha ei saa. Soome valitsus eesotsas rohevasakpoolsete parteidega on kaua otsinud võimalusi, kuidas nende riigisviibimine siiski seaduslikuks teha.
Viimati pakuti välja, et nendele isikutele peaks andma võõramaalaspassi ja elamisloa isegi siis, kui reisidokumendid Soome saabumisest puuduvad. Eelnõu jäi parlamenti toppama, Eduskunna heakskiitu sellistele seaduseelnõudele pole lihtne saada.
Näide. Aastal 2015, suure sisserännukriisi aastal saabus Soome 32 478 asüülitaotlejat, kellest 26% said vastavatelt võimuorganitelt positiivse vastuse. Eitava vastuse sai 18%, Dublini kokkuleppe kohaselt saadeti eelmisse riiki tagasi 14%, tagasi võeti 42% avaldustest.
Suomen Kuvalehti 25. novembri numbris vastab ajakirjanik Pipsa Havula küsimustele Amnesty International juriidiline asjatundja Pargol Miraftabi.
Asjatundja Miraftabi on pettunud, et eelnõu läbi ei läinud. „Amnesty leiab, et seaduseuuendus oleks tulnud kehtestada võimalikult kiiresti,“ ütles ta.
Dokumentideta isikute hulga kasvu põhjusena ei näe Pargol Miraftabi mitte massilist sisserändu ega sisserändajate väheveenvaid põhjusi asüüli taotlemiseks, vaid Soome seadusandluse karmistamist aastatel 2015 – 2016, mis mitmes etapis sisserändajate õigusi kitsendas.
Pipsa Havula: „Rahvaalgatus „Luba elada“ taotleb neljaaastast elamisluba kõigile, kes enne 2017. aastat on andnud Soome avalduse asüüli saamiseks, kuid pole elamisluba saanud. Neid on oletatavasti 3000 – 5000. Kas sooviksid, et see algatus edeneks?“
Pargol Miraftabi: „Amnesty on toetanud rahvaalgatust „Luba elada“, mille administratiivkomisjon võttis vastu 16. septembril. Pärast seda pole ma sellest midagi kuulnud. /…/ Kui asüülitaotlejate ja dokumentideta isikute asjad nüüd ei edene, siis on see kõnekas fakt.“
PH: „Millest see kõneleb?“
PM: „Sellest, et nende [sisserändajate] huvid ei ole esmatähtsad. Tahaksin, et [nende heaks] tehtaks rohkem ja kõikide inimõigusi austataks sõltumata sellest, miks nad on Soomes.“
Imelik. Mina olen siiamaani arvanud, et rahvusriigi jaoks on esmatähtis oma kodanike huvide kaitsmine ja elujärje parandamine. Amnesty Internationali asjatundja arvates peaks Soome tohtima tulla ükskõik kes, põhjusega või ilma, ja sõltumata sellest, mida sisserännuamet asjast arvab, tuleks talle anda võõramaalaspass, elamisluba, ning integreerida ta avalikku sotsiaalturva- ja tervishoiusüsteemi.
Kas oma elanikud enam neid hüvesid kasutama mahuvad, see pole tähtis – esmatähtsad peaksid olema asüülikeelu saanud sisserändajate ja dokumentideta isikute huvid.
Selles on Amnesty Internationali asjatundja veendunud.
Paul Oja, Uued Uudised Soomest