29.11.2022
Geid võivad hoovijalgpalli mängida, suurtest sporipidudest hoidku oma agenda eemale.
Nii sotsiaalmeedias kui ka Uutele Uudistele saadetud kirjas avaldavad inimesed kummastust selle üle, miks Katari jalgpalli MM-i on ka Eesti meedias nii palju seostatud geiõigustega.
“Mida puutuvad geiõigused sporti?” küsib üks inimene sotsiaalmeedias. “Staadionil, spordihallis ja jooksurajal teeme me sporti ja arendame enda füüsilist vormi – sinna pole vaja ei poliitreklaami, vikerkaarelippe ega midagi muud, tegelikult häirivad isegi sponsorite reklaamid. Ja miks räägitakse mingitest väärtustest, millest ei saavat mööda minna? Siis ei saaks võistelda hiinlastega, Hongkongi ja uiguuride pärast; Jaapaniga vaalapüügi pärast; Brasiiliaga vihmametsade pärast, Hispaaniaga kataloonide pärast jne. Selline agressiivne geiõiguste kampaania häälestab pigem nende vastu – laske meil rahulikult jalkat vaadata!”
Üks arvamus räägib sama ka mustanahaliste kontekstis. “Mul ei ole kunagi midagi mustanahaliste vastu olnud, ühega, kes oli mu klassiõe poiss-sõber, olin isegi kui mitte sõber, siis hea tuttav. Miski hakkas minus muutuma sel suvel, kui Black Lives Matter Ameerikas linnadepõletamist mängis – kuidagi liiga agressiivne oli see kõik, eriti see, et maskotiks oli must kurjategija ja valged pandi oma “valget olemust” häbenema. Ja siis kukkusid ka spordis kõik mingi rumala poliitika pärast põlvili. Üldse on nii, et kui kedagi väga esile tõstetakse ja seejuures põhjuseta, nagu Eestis musti, keda “kaitstakse” väidetava rassismi eest (mida mina pole näinud), siis tekib vastumeelsus. Praegu ma enam siia tulnud mustadega tutvust soetama ei lähe, nagu selle klassiõe sõbraga tegin, ei tunne enam soovi.”
Toimetus arvab, et need, kes geiõiguste kaitsmist või rassismivastast võitlust algatavad, pole tegelikult sellest sooja ega külma, kas geid või mustanahalised selle tagajärjel kellelegi vastumeelseks muutuvad – neile on vaja võitlust, mitte õiglust.
Uued Uudised