06.12.2022
Kultuuriminister Piret Hartman vaenab reaalses elus eesti keelt.
Kui jälgida Eesti arenguid, siis paistab silma, et protsessid ja soovitavad tulemused ei kattu kuidagi. Nii peaks kultuuriminister kaitsma eesti keelt ja kultuuri, kuid hetkel seda ametit pidav inimene tegeleb pigem rahvusluse-vastase kultuurimarksismi levitamisega.
BNS vahendab: “Sotsiaaldemokraadist kultuuriminister Piret Hartman jättis kooskõlastamata uue keeleseaduse, mille järgi peavad toidukullerid ja taksojuhid teatud tasemel eesti keelt oskama.” Oma seletustes näib minister pigem orienteeruvat ettevõtjate ja võõrtööliste huvidest kui eesti kultuuri kaitsest.
Ühiskonnategelane Peeter Espak ütleb seepeale, et isegi paduliberaalsetes riikides on see olematu praktika, kus kultuuriminister ei toeta oma rahva ja riigikeelt. Aga sots Hartman on ju varem propageerinud vene keele levikut (ta eelistavat ka ise selles venelastega rääkida, mitte riigikeeles) ning on kaitsnud puise-vigase eesti keele kasutamist sisserändajate poolt.
Teiseks Eesti pahupooleks on kliimapropaganda kooseksisteerimine üha laieneva keskkonna hävitamisega. Kaja Kallas on rohepöördega energiahinnad taevasse ajanud ning rahva külma ja pimedusse tõuganud, arenguseire keskus räägib autostumise kahjulikkusest ning Eesti sõtkub kaasa kõigi EL-i rohepöörasustega.
Samas aga toimuvad Eestis teistsugused arengud – sõjaväebaaside alla võtakse üha enam maid (riigikaitselisest seisukohast vajalikud, rohepöörde seisukohalt kahjulikud); läbi rabade tormava Rail Balticu jaoks tahetakse avada arvukalt uusi karjääre, Tallinna ümber laienevad uusasunduste alad jne.
Ehk siis kliimarindel võideldakse mugavustsoonist abstraktse CO-ga, samas aga kõik muud tegemised (laskealad, karjäärid, elamurajoonid) ei aita kliimaeesmärkide saavutamisele kuidagi kaasa. Kui teha pluss- ja miinuspool Maa kliima säästmise kohta, siis kõik need arendused on keskkonna seisukohalt kindlalt miinuspoolel. Isegi tuuleparke ei saa kindlalt plusspoolele panna, sest nende ohtlikkus loodusele (lindude ränne), tuulikute lühike tööiga ja raskused utiliseerimisel ei tee tuuleenergiat põrmugi loodussõbralikumaks kui on põlevkivienergeetika, mida saab samuti uute tehnoloogiate keskkonnasõbralikult edasi arendada.
Nii kahekeelselt ja -palgeliselt Eesti kultuuri- ja keskkonnapoliitikat aetaksegi.
Uued Uudised