Viimasel ajal on Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat teinud uuringuid inimeste meelestatuse kohta põletavate päevateemade osas ja kontrolli vajaks ka peaministri väited “börsireligiooni” kohta. Siit soovitus Norstatile: uurige inimestelt, kas nad ikka on “börsiusku”, nagu Kaja Kallas väidab.
Peaminister Kaja Kallas raiub kõrgeid elektrihindu kommenteerides juba pikka aega, et eestlased olevat “börsiusku” – ehk siis levitab ta narratiivi, et inimesed on teadlikult valinud börsiteenuse ja tahavad teadlikult seal ka jätkata. Kolmapäevalgi ütles ta infotunnis Jaanus Karilaidi küsimusele vastates: “Ja energiahinnad samamoodi: meie inimesed on olnud väga börsiusku, mis tähendab seda, et need hinnatõusud jõudsid meieni esimesena.”
Vahemärkusena kolumnist Karol Kallase arvamus: “Tõsi see on, et välisesinemistes jätab Kallas päris normaalse ja aruka inimese mulje, Eestis siiski saadab tema toimimist väga suur küsimärk, et kuidas nii “madala tihedusega mõtlemisega” inimene on poliitikas nii kaugele jõudnud või kuidas ta juristina üldse hakkama sai?”
Tõenäoliselt pole absoluutne enamus tavatarbijatest börsipakette valinud, vaid nad on mingil ajal lihtsalt fakti ette seatud, see on tehtud nende eest ära – aga seda suus kuldlusikat hoidev proua Kallas ilmselt ei tea. Tavalisel inimesel ei ole kunagi olnud ei oskust, aega ega tahtmist NordPooli börsi jälgida – nüüd tehakse seda küll, aga selleks, et energiamahukaid toiminguid mitte “kallil tunnil” teha. Enne elektri järsku kallinemist inimesed lihtsalt ei jälginud börsimaastikku.
Ka praegu börsil jätkamine käib enamikust inimestest suuresti mööda, sest enamik ei saa valida vahendajat, nad peavad lähtuma sellest, milliseid pakette neile pakutakse. Asjaajamised nagu paketi vahetus, on tädi Maali jaoks alati olnud liiga keerukas bürokraatlik toiming.
Tavainimese arusaam elektripakkumisest on ilmselt selline: nad on valmis maksma oma tarbimise eest ja elekter olgu võimalikult väikese tootmishinnaga (mitte tasuta või pealemakstud), lisaks võib elektrifirma võtta mõistuse piires ülekandetasu, siis veel tiba amortisatsioonikulu, pisut investeeringuteks, kasumit aga ei peagi riigifirma tuntavalt saama. Börs tähendab tavatarbijale pigem midagi spekulatiivset, sealsetes hindades on nende arvates palju “õhku” ning enese huvides manipuleerimist.
Nii ei saagi öelda, et tarbija on börsiusku – isegi kui talle mistahes valikuvõimalusi pakutakse, tehakse tegelikud otsused märgatavalt kõrgemal, Taavi Veskimäe või Kaja Kallase juures: Lisaks pole börsilt lahkumine ühegi tarbija otsustada, kuigi paljud seda riigilt liiga kõrgete hindade tõttu nõuavad.
“Eestlased on börsiusku” on üks Kaja Kallase arvukatest valedest, mida ta toonitab erilise rõhutusega: “Mis te virisete, siiani nautisite odavat börsielektrit!”
Nii võikski Norstat inimestelt otse üle küsida: kas te olete “börsiusku”, nagu peaminister Kaja Kallas väidab?
Uued Uudised