Riigikontrolli hinnangul eesolevate tee-ehitusprojektide jaoks praegustest liiva-, kruusa- ja killustikukarjääridest ei piisa, mis seab ohtu põhimaanteede neljarealiseks ehitamise ja Rail Balticu tähtaegadest kinnipidamise.
Postimees küsis, poliitikutelt, kuidas seda lahendada: kas tuleks mõni ehitus peatada, tähtaegasid pikendada või püüda neist tingimata kinni pidada?
Siim Pohlak Riigikogu liige (EKRE): Kuna Rail Balticu ehitus venib, siis jõuame varem või hiljem selleni, et praegused plaanid vaadatakse ringi. Meil on endiselt võimalik luua rongiühendus Tallinnast Varssavisse olemasolevaid trasse ja trassikoridore kasutades.
Oleme aastaid hoiatanud, et kui Rail Baltic rajatakse seni kavandatud kujul uue raudteena, siis kaevatakse märkimisväärne osa Eestist üles. Tuhandete tonnide kruusa ja killustiku matmine sohu ja rabadesse on mõistusevastane nii keskkonnakaitse kui ka mõistliku majandamise seisukohalt. Kahjuks on uue raudtee ehitamist pooldavatel poliitilistel jõududel endiselt toetajaid, samas kui kruusakarjääri oma tagahoovis soovivad näha vähesed.
EKRE tegeles valitsuses olles neljarajaliste maanteede kiirendatud rajamisega ja oleme endiselt seda meelt, et kiired ja turvalised 2+2-maanteed aitavad säästa inimelusid ja vähendavad ääremaastumist ning soodustavad ettevõtlust.