Kadri Vilba on töötanud Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni nõunikuna 2017. aastast ja on lähedalt näinud, kuidas linnavalitsus ajab reaalsusega vähehaakuvat või linnaelu otseselt halvemaks muutvat poliitikat. Kui palju on tal õnnestunud opositsiooni esindajana tervet mõistust maksma panna ja mida linnaelanike heaks korda saata?
Oled olnud Tallinna volikogu EKRE fraktsiooni nõunik juba ligi viis aastat. Kas linn areneb õiges suunas?
Tallinna tüüritakse Keskerakonna ja sotside juhtimisel järjest enam fanaatilise rohehulluse suunas. Arengukavades räägitakse aina kuumalainetest ja keegi isegi ei maini, et meil on ka külmad tuisused talved. Linnaplaneerimine toimub ainult kolme sooja suvekuud silmas pidades, mis on meie kliimas tõsine lollus. Koalitsiooni nägemus on, et ka haigete liigestega vanavanaema teeb kõik oma vajalikud sõidud aastaringselt jalgrattal ning kogu Tallinn soovib vinge tuule ja tuisu käes peatänava promenaadil vaba aega veeta. Keegi ei tunne isegi huvi, kuidas nende ulme reaalsusega haakub. Autodelt võetakse järjest sõiduruumi ära, asemele tehakse keskkonda saastavast materjalist punased rattateed, viitega Helsingile ja Kopenhaagenile. Helsingis ja Kopenhaagenis, muide, on metroo, mida meil Tallinnas ei ole, nii et järjekordselt võrreldakse õunu ja kartuleid ning tehakse selle võrdluse pealt sobimatuid otsuseid. Nii ei saa ega tohi linna planeerida, aga ometi seda tehakse.
Mille üle linnakodanikud kõige enam kurdavad?
Palju on kurdetud ametnike ükskõiksuse üle. Kui inimest ei osata või ei viitsita aidata, saadetakse ta järgmise ametniku ukse taha, kust omakorda saadetakse edasi järgmise ukse taha jne, kuni inimene jõuab esimese ametniku juurde tagasi. Varem tegeles ametnikke puudutavate probleemidega linna ombudsman, kuid sotside eestvedamisel ombudsmani ametikoht likvideeriti, nüüd ei saa inimesed enam kuskilt abi. Viimases hädas pöördutakse poliitikute poole, sest keegi ei aita.
Viimase aja trend on looduse ja keskkonnateemalised kaebused. Küll jätab Tallinn kuumal suvel värskelt istutatud puud ja lilled kastmata, võtab riiklikul looduskaitsealal puid maha, laseb traktoritel üle looduskaitseala ehitusplatsile sõita, jätab igasuguste arenduste ja ajalooliste ehitiste renoveerimisel tegemata keskkonnamõjude uuringud, sulgeb kaitsealuste nahkhiirte talvitumiskohti, hävitab Kesklinnas Skoone bastionil ööbikute, siilide, jäneste jt pisiloomade elupaiga. Seda kõike olukorras, kus Tallinn hakkab 2023. aastal kandma Euroopa rohepealinna tiitlit. See on uskumatu, kuidas silmakirjalikkus lokkab.
EKRE on olnud linnas küll opositsioonis, aga mida on rahvuskonservatiividel õnnestunud selle aja jooksul läbi suruda?
Opositsioonis on küll keerulisem oma valimislubadusi täita, kuid üht-teist oleme siiski saanud ära teha. Esimese suure asjana õnnestus meil kaubelda välja toiduraha toetus eralasteaedade lastele, et kõik lasteaias käivad lapsed oleks võrdselt koheldud.
Teiseks suutsime panna Tallinna arvestama suurperedega. Varem oli nii, et Tallinna spordi- ja vabaajaasutustes arvestati pere suuruseks kaks täiskasvanut ja kaks last; kui peres oli rohkem lapsi, pidi neile eraldi pileti ostma. EKRE fraktsioon päris aru, miks Tallinn ei tunnista suurperesid. See oli koalitsioonile valus küsimus, mis otsustati lahendada. Nüüd saavad tänu EKRE fraktsiooni heale tööle kasutada perepiletit ka suurpered, kui näitavad ette perekaardi, mida saab taotleda Eesti Lasterikaste Perede Liidust.
Veel tooks olulise teemana välja Tallinna liiklussimulatsioonimudeli loomise. Liiklussimulatsioonimudel on selline arvutiprogramm, kus on sees terve Tallinna liiklus, kõik tänavad, valgusfoorid, bussiliinid jms. Selle mudeli abil on võimalik muuta liiklust sujuvamaks, planeerida remondiaegseid ümbersõite, sättida bussiliine ja palju muud. EKRE fraktsioon tegi ettepaneku Tallinnale selline mudel luua, meie ettepanek võeti vastu ja nüüd on mudel olemas. Iseküsimus, kui palju seda kasutada osatakse ja suudetakse, ametnikud alles õpivad mudelit tundma.
Viimase aja rohkeid keskkonnateemalisi kaebusi silmas pidades õnnestus EKRE fraktsioonil läbi suruda nõudmine, et Tallinnas hakatakse värskelt istutatud puid, põõsaid ja lillepeenraid kastma alates 2023. aastast. Esialgne plaan nägi ette, et kastma hakatakse aastal 2035, mis on ju lausjaburus – täna istutame, kolmeteistkümne aasta pärast kastame, roheline pealinn missugune! Taimi on vaja kasta kohe, muidu need ei lähe kasvama ja ongi kallid istikud vastu taevast.
Kandideerid kevadel Riigikokku. Mis on need teemad võid seisukohad, mille eest parlamendis seista soovid?
Minu teemad on kogu aeg olnud esiteks mitmesugused majandusküsimused – teede-ehitus, maksundus, tööstuse aredamine ja toetamine, töökohtade juurdeloomine. Teiseks oluliseks valdkonnaks on laste heaolu, seda eriti just laste seksuaalse ekspluateerimise vaatepunktist. Minu ülesanne on seista selle eest, et ei toimuks laste ärakasutamist ja varast seksualiseerimist liberaalse seksuaalõppe kaudu. Seksuaalõpe peab olema eakohane, õpetama vastutust ja enesehoidmist, mitte nii, et lasteaialastele õpetatakse meeldivat tunnet ja naudingut enesepuudutamisest, nagu Euroopa seksuaalhariduse standardid ette näevad. Igasugused kahtlased progressiivsed tädid tuleb lastest kaugele eemale hoida. Kolmandaks huvitab mind loodushoid. Kliimasoojenemisega ma kaasa ei lähe, küll aga olen igati selle poolt, et prügi võiks maailmas vähem olla.
Kui osutud valituks, saaksid suure tõenäosusega Marko Mihkelsoni kolleegiks, kui ta just vahepeal omal soovil poliitikast ei lahku. Kuidas sa kolme lapse emana Mihkelsoni juhtumit kommenteerid?
Kogu see teema on lihtsalt kohutav. Eriti kohutav on, et tõendid on olemas, kuid keegi midagi ei tee, naiivne ema ei saa aru, et midagi oleks valesti, lapsed on endiselt peres ning liberaalne poliitiline front ja ajakirjandus üritab musta valgeks rääkida. On kummastav, et Mihkelsoni tegu ise ei olevat sündsusetu, kuid tema tehtud fotodest rääkimine on ropp ja lubamatu. Kas kellakesed peas helisema ei hakka, et midagi on valesti? Kui mind Riigikokku valitakse, siis oma lapsi ma töö juurde kaasa võtta ei julge, sest maja on täis pedofiiliat õigustavaid inimesi. Tekib küsimus, kas need inimesed ise ikka on puhta südametunnistusega.
Oled poliitikas ja erakonnas juba võrdlemisi kaua. Miks liitusid omal ajal just rahvuskonservatiividega?
Liitusin Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga 2016. aastal, kuid tegelikult on minu seotus erakonnaga palju pikem. Kuulusin omal ajal Eesti Rahvuslikku Liikumisse, mis on EKRE eelkäija, olin selle liikumise asutajaliige. Vahepeal otsustasin pühenduda pere loomisele, minu jaoks on laste heaolu kõige tähtsam, nii et kui nad pisikesed olid, loobusin ajutiselt poliitikast, et tegeleda ja olla koos nendega. 2016. aastal tundsin, et on paras aeg naasta ja nii ühinesingi oma vanade võitluskaaslastega. Ega siin pikka kaalumist ei olnud, EKRE on minu vaadetele ja tõekspidamistele lähim erakond.