Jälgides uudiseid, paistab silma see, kuidas võimupoliitikud ilmuvad püünele, et teatada seda, mida kõik juba teavad, ja seeläbi ennast “mällu raiuda”. Tegelikult ei kaasne selliste avaldustega tavaliselt midagi ja need on sisuliselt tühikargamine.
Nii vahendab BNS järgmisi uudiseid. Iga lugeja võib ise hinnata, kas ta sai midagi uut teada.
Peaminister Kaja Kallas rõhutas reedel Berliinis Saksamaa liidukantsler Olaf Scholziga kohtumisel, et kõige tähtsam ülesanne on aidata Ukrainal sõda võita.
Justiitsminister Lea Danilson-Järg rõhutas reedel Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite nõukogu justiitsministrite kohtumisel, et Euroopa Liit peab jätkama jõupingutusi Ukraina toetamisel võitluses Venemaa terrori vastu.
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Liina Kersna ütles neljapäeval parlamendis noorte vaimse tervise üle toimunud riiklikult tähtsa küsimuse arutelul, et kõige efektiivsem viis toetada laste ja noorte vaimset tervist, on toetada lapsevanemate ning haridus- ja noorsootöötajate vaimset tervist.
Pealtnäha on kõik õige, aga… pole kindel, kas EL-i juhtriigi Saksamaa abi ikka on efektiivne (seni on riik üks nõrgemaid Ukraina abistajaid); samas võib kindel olla, et EL jätkabki jõupingutusi, aga kas selleks oli tingimata vaja Danilson-Järgi sõnu; samuti on selge, et kogu Eesti vaimne tervis vajab turgutust, aga kas seda peab välja ütlema seaduserikkujast eksminister?
Maailm vajab tegusid, eriti Ukraina sõja kontekstis, aga iga päev selgub, et kuigi poliitikud peavad ilukõnesid, on sõja lõpp veel väga kaugel ning ka eesti rahva vaimne tervis vaid halveneb, eriti valitsuse algatatud hinnatõusuralli tõttu.
Eestis armastatakse ka tühje võitlusi pidada. Alles oli kogu meedia täis uudiseid maaeluministeeriumi algatuse kohta, et neitsioliiviõli peab nüüd olema “väärisoliiviõli”. Teles aga levib Lidli reklaam, kus pakutakse Deluxe “väärisoliiviõli”, aga pudelil, mida reklaamitakse, on endiselt näha silti virgin olive oil ehk “neitsioliiviõli”. Ehk siis tuleb lihtsalt selgeltnähtavat silti “neitsioliiviõli” poliitkorrektselt lugeda “väärisoliiviõli”. Kellele seda tsirkust vaja on?
Delfi avaldas ka loo: “Tööandjate reklaam tekitas tuska. Ministeerium: selle retoorika ja pildikeelega ei saa olla nõus”. Jutt käib sõnadest “hobiharidus” ja “huviharidus”, mida kumbki, nii ettevõtjad kui haridus- ja teadusministeerium tõlgendavad erinevalt.
Seda kommenteerib ühiskonnateadlane Peeter Espak: “See on küll huvitav, et ministeerium ajas segi “hobihariduse” ja “huvihariduse” mõisted. Samas on tööandjate illustratiivne pilt ikka ka tugevalt üle võlli. Nimelt ligikaudse termini “hobiharidus” üle käiv poleemika lähiajaloos ulatub USA president Reagani väljaütlemisteni 1980ndatel, kus Regani põhimõtteks oli see, et maksumaksja ei pea kinni maksma mingite inimeste isiklikke hobisid või huvialasid eelkõige ülikooli kontekstis. Ta ei mõelnud selle all aga mitte humanitaarteaduste või veelgi vähem kunstihariduse tõsiseltvõetava osa mahategemist, milline mulje jääb tõesti väga kehvalt valitud illustreerivast pildist – vaid täiesti absurdsete ja elus täiesti rakendamatute erialade riigi raha eest õpetamise peatamist kodanikele, kes peaks oma enda erahuvide eest ise maksma. Ka mina ei suuda mõista, miks peaks mistahes maksumaksja raha minema täna ka meil Eestis pseudoteaduse ülalpidamiseks ja töötuse koolitamiseks.”
Lühidalt: vaieldakse asja pärast, mida kumbki konfliktiosalistest tõlgendab omamoodi. Nii ongi Eesti pärast Euroopa Liitu astumist hakanud rääkima vasakliberaalide tühje jutte ja pidama mõttetuid võitlusi, kuid seda peetakse normaalseks.
Uued Uudised