13.12.2022
Nüüd on lausa ametlikult selge, et selle loosungi all veetakse Saksamaale sisse ainult probleeme.
Maailma praktika näitab, et Kolmandast Maailmast arenenud maadesse massiliselt saabuvad illegaalid (seda ju näiteks üle Vahemere tulijad on) ei anna sihtriikidele erilist kasu, sest madala haridustaseme ja väheste oskuste ning teise kultuuriruumi mentaliteediga rändlejad lihtsalt ei sobi euroopalikku töökeskkonda.
Saksamaa peaks ometigi selles suhtes eriti arusaav olema, sest neil on kogemus türklastega – 1970. aastatest saati toodi neid massiliselt sisse, kuid iga paari töökätega saabus kordi rohkem nende pereliikmeid, kes tööle ei läinud ning jäid sotsiaaltoetuste peale. Sellest hoolimata pole Saksamaa taandanud ennast ainult oskustööliste sissetoomisele, vaid täiesti ideoloogilise loosungi “Wir haben Platz!” all tuuakse endiselt massiliselt sisse arengumaade kvalifitseerimata rändlejaid, kes tulevadki ainult ülalpidamisele.
ERR vahendab ajalehte The Wall Street Journal, millest selgub, et Saksamaa võimud ei meelita riiki piisavalt oskustöölisi ja Berliin ei suuda pagulasi välja koolitada. Saksamaa elanikkond vananeb ja riigi tööstus vajab juurde oskustöölisi.
Saksamaale saabub igal aastal palju sisserändajaid. Iga kuues Saksamaa elanik on nüüd sündinud välismaal, USA-s sündis välismaal iga seitsmes elanik. Erinevalt USA-st ei suuda Saksamaa sisserändajate jaoks tööd leida. Riigis süveneb aga tööjõupuudus, mis pärsib majanduskasvu.
2016. aastal põgenesid Lähis-Idast Saksamaale sajad tuhanded inimesed. Neid otsustas aidata sotsiaaltöö ekspert Ingo Neupert. Ta alustas koolitusprogrammi, milles osales 25 pagulast. Programmi jooksul tahtis Neupert välja koolitada uusi meditsiinitöötajaid. Vaid kolm neist lõpetasid programmi, mis kestis neli ja pool aastat, vahendas The Wall Street Journal.
Majandusteadlaste hinnangul vajab Saksamaa igal aastal umbes 400 000 sisserännanud oskustöölist. Saksa võimud ei suuda aga sisserändajaid välja koolitada.
Berliin plaanib nüüd järgmisel aastal kasutusele võtta immigratsioonisüsteemi, mis on loodud Austraalia ja Kanada eeskujul. Eksperdid on siiski selle süsteemi suhtes skeptilised.
“Pagulased ja tööle saabunud inimesed konkureerivad sama taristu pärast. Töörändajad moodustavad praegu vaid kümnendiku Saksamaale saabujatest. Kanadasse saabujatest on see osakaal kolmandik,” ütles majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) rändeekspert Thomas Liebig.
Paljud Saksamaa firmad väidavad, et ei leia piisavalt töölisi. Firmad vähendavad tootmistegevust või kolivad välismaale. Saksamaa statistikaameti andmetel on vaid kolmandik Saksamaale saabunud Süüria migrantidest lõpetanud keskkooli. Tööotsijad seisavad silmitsi ka jäiga bürokraatiaga. Saksamaa tunnustab harva välismaa kraade, seetõttu peavad isegi spetsialistid hankima uue paberi.
Seega paistab, et Saksamaa jätkab immigratsioonipoliitikat, mis ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid aina juurde. Sama teed läheb ka Eesti, kus ukrainlasi on juba massiliselt, aga tööandjad kurdavad ikkagi tööjõupuuduse üle. (ERR-UU)