13.12.2022
Kalle Grünthal
Möödunud nädalal hakkas kulutulena levima uudis, et sotsiaalministeerium kavatseb vastu võtta õpilaste vaktsineerimisega seotud määruse nr 54. Määruse alusel võib koolitervishoiuteenuse osutaja hinnata õpilase kaalutlusvõimet ning võib kaalutlusvõimelise õpilase soovi korral teda vaktsineerida hoolimata seadusliku esindaja ehk ema või isa keeldumisest.
Ja siis see algas. Esmaspäeva hommikuks olid Riigikogu ja sotsiaalministeeriumi postkastid vihaste vanemate kirjadest umbe aetud, milles nõuti määrusest eelmärgitud punkti välja jätmist.
Esmaspäeval asus ka EKRE laste õiguste kaitseks rünnakule, kus sotsiaalminister Peep Petersonile (SDE) sai esitatud arupärimine, milles nõudsime vastuseid erinevatele küsimustele, sest jäi arusaamatuks, kas Eesti on vahepeal muutunud Põhja-Koreaks.
Nimelt teevad alaealise lapse osas tsiviliseeritud, demokraatlikus ühiskonnas olulisi otsuseid tema vanemad või eeskostja. Andes selle vastutuse riiklike institutsioonide või võõraste inimeste kätte, deklareeriksime sisuliselt ükskõiksust, hoolimatust ja empaatiavõimetust oma laste suhtes.
Õhtul Riigikogu „Vabas mikrofonis“ käsitlesin antud teemat veelkord. Alustasin oma kõnet küll vaikselt ja rahulikult, kuid lõpus lõid emotsioonid ikkagi ülepea kokku. Olles vaktsiini teemade käsitlusega ning sellega seoses tekkinud probleemidega hästi kursis ning tuginedes ka uutele uuringute andmetel, võrdlesin selle määruse eelnõu autoreid ajaloos tuntud koonduslaagri arsti dr. Mengeliga. Olen praegugi seisukohal, et võrdlus oli asjakohane.
Samal päeval toimunud sotsiaalkomisjoni istungil esitasin aga nõudmise, et selle määruse teema tuleb võtta koheselt päevakorda, mis leidis komisjoni poolt ka heakskiidu.
Täna toimunud komisjoni erakorralisel istungil, kuhu oli kutsutud ka sotsiaalministeeriumi ja õiguskantsleri büroo esindajad andsime koos fraktsioonikaaslase Kert Kingoga täiemahulist küsimuste turmtuld mõlema institutsiooni pihta ning kummutasime nende poolt esitatud ebaõigeid väiteid ja järeldusi.
Ei hakka istungil toimunut rohkem kirjeldama, kuid tulemus oli see, et sotsiaalministeeriumi esindaja lubas selle probleemse punkti määrusest välja võtta, asudes määruse lõppteksti välja töötama jaanuari kuu jooksul. Elame näeme.
Mida toimunu aga näitas?
Arvan, et EKRE üksi oleks ei oleks sellist tulemust saavutanud. Asja tegid ära siiski lapsevanemad ja need, kes hoolivad lastest, ummistades oma kirjalike nõudmistega ministeeriumi ja Riigikogu liikmete postkastid.
Ilmselgelt näitas toimunu, et antud küsimuses oli kõrgemaks võimuks rahvas. Aitäh Teile kõigile, kes selles aktsioonis osalesid.
Kalle Grünthal, Riigikogu liige (EKRE)
Toimetuselt:
Tervise- ja tööminister Peep Peterson esitas ministeeriumitele kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi ei peaks vaktsineerimise vastu olev lapsevanem teadma, et laps sai koolis vaktsiini kätte – õiguskantsleri sõnul tuleb eelnõu muuta ning lisas, et ka juba praegu saab kaalutlusvõimeline laps ise otsustada vaktsineerimise üle.
“Sotsiaalministeeriumis ette valmistatud vaktsineerimist puudutava määruse eelnõu tuleb muuta, sest see tekitab segadust. Nii tundlikul teemal tuleb olla täpne ja üheselt selge, lapsevanemate huvide ja hirmude ning arstide ja õdede töörahuga tuleb alati arvestada, nende elu ei tohi keerulisemaks teha, kui see niigi on,” leiab Ülle Madise.
Tema sõnul ei tohi määruses omavahel segada teemasid, mis kokku ei kuulu ning jätavad mulje, justkui tehtaks laste ja noorte vaktsineerimise korralduses põhimõttelisi muudatusi. Seda ei saagi teha, sest olemas on kehtiv seadus, mida määrus ei saa muuta.
“Eestis on vaktsineerimine seaduse järgi vabatahtlik. Kedagi ei tohi vaktsineerima ega sellest loobuma sundida,” selgitas Madise. “Alaealise lapse vaktsineerimine otsustatakse vanematega ühiselt, kaaludes poolt- ja vastuargumente,” märkis Madise ja lisas, et last ega noort ei tohi panna ka olukorda, kus ta satub koolis löögi alla oma pere valikute tõttu.
Petersoni allkirjastatud eelnõus seisab, et koolitervishoiu süsteemis võib teenuseosutaja hinnata alaealise õpilase kaalutlusvõimet olukorras, kus alaealine soovib ennast immuniseerida, aga tema seaduslik esindaja seda ei toeta.