14.12.2022
Pärast Ursula von der Leyenit on Saksamaa saanud kaitseministriks järjekordse naissoss-sepa Christine Lambrechti näol.
Saksamaa armee on võimeline täitma oma kohustusi NATO ees vaid osaliselt ega ole valmis tegutsema kõrgema valmisoleku kava raames, selgub hiljuti avaldatud raportist.
Die Welt kirjutab, et Saksamaa armee on alarahastatud, alavarustatud ja vaevu võimeline täitma oma kohustusi NATO ees. Bundestagi kaitsekomisjonile saadetud konfidentsiaalses dokumendis tunnistatakse, et Bundeswehr on hädas mitmete tõsiste võimelünkadega ja ehkki teatud osas ollakse võimelised NATO tegevustesse panustama – näiteks tugevdada alliansi idatiiba –, suudetakse seda siiski teha vaid piiratud ulatuses.
Dokumendist selgub näiteks, et Bundeswehr ei suuda pakkuda Leedus asuva NATO lahingugrupi jaoks suurtükiväe tuge, ent mainitud on ka mitmeid teisi NATOga seotud ülesandeid, millesse Bundeswehr hetkel panustab või mille osas oodatakse panust edaspidi.
Lisaks on varustuse puudus tekitanud tõsiseid lünki armee operatiivvalmiduses. Näiteks ei ole piisavalt digitaalseid raadiosidevahendeid ja selline võimekuslünk mõjutab ka Saksamaa panust NATO väga kõrge valmidusega ühendsihtjõude (VJTF) tegevuses. Saksamaa peaks võtma ühendsihtjõudude juhtimise üle 2023. aastal.
Paraku hindab raport Saksamaa operatiivvalmidust valgusfooriskaalal kollasega. Raportis öeldakse, et Bundeswehri valmidus panustada ühendsihtjõudude tegevusse on vähese kvaliteediga ning digivõimekus on tagatud oluliste IT-projektide edasilükkumise tõttu vaid piiratud ulatuses. Sarnane valmisolekutase on ka Saksamaa õhujõududel, puudulik on ka meedikute varustus.
Die Welti andmetel on Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht dokumendis esitatud probleemidega kursis ning nõudnud kaitsekulutuste kiiret suurendamist. Siiski ei ole minister valmis lubama, et armee võimekuse tõstmine võiks toimuda kiires tempos. Tema sõnul tuleb Bundeswehri moderniseerimisse suhtuda realistlike ootustega.
Midagi uut selles uudises iseenesest ei ole. Sarnased teated levisid ka 2018. aastal, enne eelmist korda, mil Saksamaa pidi võtma üle ühendsihtjõudude juhtimise. Sel ajal oli Saksamaa kaitseministriks praegune Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Allikad: Die Welt, Remix News
Toimetuselt täienduseks – hiljutine uudis näitab, et Kaja Kallasel pole mingit aimu Saksamaa võimekusest ja ta pillub lihtsalt heast peast kiidusõnu takerdunud kaitsevõimekusega suurriigi liidrile.
Peaminister Kallas rõhutas 9. detsembril kohtumisel liidukantsler Scholziga, et meie kõige tähtsam ülesanne on aidata Ukrainal sõda võita ning selleks on vaja suurendada relvaabi. “Tunnustan Saksamaa jõupingutusi selles osas. Saksamaa on olnud üks suurimaid Ukrainale sõjalise abi andjaid,» ütles Kallas. «Arvestades Saksamaa kaalu ja olulisust Euroopas, näeme loomulikuna Saksamaa tugevat juhtrolli Euroopas kestva julgeoleku tagamisel. Arutelusid Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle peame pidama üheskoos ja olulise kaaluga on siin Venemaa naaberriikidest ELi ja NATO liikmed.”
Loe ka Saksamaa näitel: naiskaitseministrid laostavad kaitsevõimet