Ühe riigi toimimiseks peab riskid viima miinimumini isegi nn vääramatu jõu puhul ning ka loodusstiihiate puhul ei tohi tekkida kaose paratamatuse lubatavustunnet – aga Kaja Kallase juhitavas Eesti riigis nii paraku on.
Möödunud nädala lõpust haaras kaos enda alla Saaremaa, lisaks veel ka terve rea läänepoolseid maakondi: päevade kaupa polnud elektrit, teed olid lumest umbes, inimesed kodudes lõksus. Kuidas sai selline olukord tekkida? Riigi kohus on selliseid olukordi võimalikult paremini ennetada (tormihoiatused levisid ju aktiivselt) ning tormikahjustused võimalikult kiiresti likvideerida, aga sel korral arvestatavat operatiivsust polnud.
Eestis on talv alati tulnud (soojade talvede puhul kasvõi libedusega) ja riik peaks juba ammu olema valmis ka karmimateks stsenaariumideks – aga ometigi jäädakse alati suuremas mastaabis hätta. Või siis usutakse, et kliimasoojenemine toobki kohe-kohe palmid ja ahvid siia ning lumesahad ja liinihoolduse võib maha kanda?
Kui ülekandeliinid purunevad, siis on see kasumites supleva Eesti Energia tegematajätmine – pole tehtud vajalikke investeeringuid ja planeeringuid. Isegi kui ülikõrgete elektrihindadega aetakse kasum taevasse, ei tundu see raha minevat elektrivarustatuse kindlustamisse, vaid riigieelarvesse võimuparteide toiduahelate turgutamiseks.
Kui teid ei suudeta lahti hoida, siis ongi see reformierakondliku teehooldusrahade kärpimise tagajärg. Katastroofilisteks olukordadeks peab alati valmis olema, aga kui Kaja Kallase valitsus alustas kärbetega ning jätkab ettevõtete vaesestamisega, siis saigi lumetorm Birgit Eesti kaosesse paisata.
Eestis levib kahjuks ka rahva seas arusaam, et selliste talviste lume- ja suviste äikesetormide vastu ei saagi midagi ette võtta, tuleb häda üle elada ja siis haavu lakkuda. Tegelikult saab küll, saab elektriühendused korda teha ja teehooldus mobiilseks muuta, vaja on vaid pealehakkamist.
Reformierakonna valitsedes on levinud mentaliteet, kus keegi millegi eest ei vastuta ning nüüd on ka ühiskond hinnatõusudega vaeseks tehtud – muud sellest tulla ei saagi, kui pidev hädaorus vegeteerimine.
Kriisivalmidus Eestis on väga kehval järjel – meil on küll e-riigi kriisiäpp, aga pole hooldemeeskondi liinidele ja teemehi teedele.
Uued Uudised