15.12.2022
Sotsid tahaksid ikka südamelähedasi sümboleid avalikus ruumis näha.
Kuidas kaitsta Eestis punasümboleid? Rinnaga nende ette viskuda pole mõtet, nii on oht saada kommunisti märk külge – tükk maad kavalam on öelda, et ärgem tehkem seda, meil on tähtsamaidki asju teha. Nii soovitaski üks punapapp.
BNS vahendab: “Sotsiaaldemokraat Toomas Jürgenstein rõhutas kolmapäeval riigikogus peetud monumendiarutelul, et punasümbolite maha võtmisest palju olulisem on see, et Eesti oma riigi sümbolid oleksid rahva vaimus ja südames kindlalt paigas.
„Aga paar küsimust on jäänud. Esiteks, kas kogukonna terve mõistuse rakendamisest ei piisa punasümbolite probleemi lahendamisel? Ja teiseks, kas me ei peaks enam tähelepanu pöörama hoopis vaimsetele monumentidele meie sees?“ ütles Jürgenstein, kes kardab selle eelnõu puhul nii ülepingutamist kui ka seda, et Eesti riigi sümboolika vaimne tugevdamine jääb tahaplaanile.
„Karniisidelt ebasobivate elementide puhastamisest ja skulptuuride eemaldamisest tuhat korda olulisem on jõuda selleni, et meie sümbolid: vapp, hümn ja sini-must-valge lipp elaksid meie rahva südames,“ rääkis Jürgenstein.
Vähemalt rahvuskonservatiivsel osal Eestist pole sellega küll probleeme, oma sümbolid on kindlalt südames, on seistud nii sinimustvalgete lippude eest Riigikogu saalis kui hümni kinnistamise eest seadusesse. Küll aga on nende sümbolitega häda liberaalidel ja vasakpoolsetel, kes on Ukraina lipu siin riigilipu tasemele viinud, EL-i lipu pannud Eesti lipust kõrgemale ning unustanud põhiseaduse preambuli.
Punapapi idee aga on tõesti kaval: ah, ärgem raisakem aega punasümbolite mahavõtmisele, mõelgem muule – ja nii jäävadki punased asjandused üles. Eestluse pärast meie südametes pole vaja muretseda, see on rahvusmeelsete südames ka siis, kui punaarmeelaste monumenti või sirpi-vasarat maha võetakse. Õigupoolest just siis kinnistubki Eesti sümboolika paremini, sest muud tema kõrvale ei jää.
Sotsidega aga ongi see häda, et nemad on kõige punasem, lillam ja vikerkaarevärvilisem poliitiline jõud ja Eesti sümboolika on nende südametest juba ammu lahkunud.
Eestis võiks mõelda hoopis sellele, kuidas on lahtunud Laulva revolutsiooni ideed, millega nõuti nii venestamise kui massimigratsiooni lõpetamist, samuti otsustamisõiguse toomist Tallinnasse – täna on meil nii venestamine kui ka massiränne, suveräänsus aga on Brüsselile ära antud.
Uued Uudised