EKRE juhi Martin Helme sõnul läks USA uurimine täpselt nii, nagu tema oma ametiajal rahandusministrina ootas ning kuna Eesti ei teinud USA-ga piisavalt koostööd, jäi riik ilma ka jagatavast trahvirahast.
“Täpselt nii läkski, nendele pankadele tehti Ameerikas trahvi ja need trahvid on väga suured, miljardites. Seda trahvi tõepoolest jagati nendega, kes tegid koostööd uurimisel. Taani riik sai üle 400 miljoni sellest trahvist endale koostöövalmiduse ülesnäitamise eest,” rääkis Helme.
Helme märkis, et tema juhtimisel palgati Louis Freeh täpselt seda ülesannet täitma, mille eest Taani riik raha sai.
“Kogu see info, mida sai kohapeal korjata, taanlased aitasid korjata ja viisid Ameerikasse. Eesti ei aidanud. Eesti saatis Ameerikasse oma justiitsatašeeks Swedbanki rahapesuvastase võitluse juhi perioodist, mida Swedbankis endas uuritakse rahapesu rikkumiste all. Eesti ikkagi saatis pärast seda, kui meie valitsus kukkus, väga selged sõnumid, et mingi rahapesuvastase võitlusega Eestis ei tegeleta,” ütles Helme.
Ameerika justiitsministeerium ütles Helme sõnul, et Taani sai raha just koostöö eest. “Dokumentide hankimine, inimeste ülekuulamine, kõikvõimalike panga sisedokumentide ehk vilepuhujate ja pangatöötajate ülekuulamine kohapeal,” kirjeldas ta.
“Eestisse tehti õigusabi nõudeid, millele vastas justiitsministeerium või prokuratuur, aga nende kohta ütles Ameerika ühe lihtsa sõna, et ta hindab meie poolt saadetud vastuseid. Ilmselgelt me ei ole sellises mahus või osas ameeriklasi abistanud,” rääkis Helme.
USA uurimisorganite põhiväide oli, et Danske Bank võttis sisse musta raha ja suunas selle USA finantssüsteemi ning korrumpeeris seda. “Kui kujutame ette, et Ameerika-suurune majandus tunneb, et on 160 miljardist korrumpeeritud, siis mida Eesti majandus võiks tunda sellest oluliselt suuremast summast, millest osa jõudis Ameerikasse.”
Helme sõnul ei taha Eesti sellega tegeleda ning seetõttu, et praegune valitsus ei olnud valmis maksma mõndasadat miljonit, jäi riik ilma suuremast trahvirahast. “Taani riigi järelevalve oli üks neid, kes oli süüdi selles, et Taani panka ei kontrollitud. Danske Bank oli süüdi selles, et Eesti filiaal tegeles rahapesuga. Nemad oma koostööst said üle 400 miljoni dollari trahviraha. Kui Eesti oleks koostööd teinud, oleks see raha võinud vabalt suurem olla. Igal juhul räägime sadadest miljonitest, mille viskasime vastu taevast,” ütles ta.
USA justiitsministeerium teatas teisipäeval, et Danske Bank tunnistas end läbi Eesti filiaali toimunud pangapettuses süüdi ja nõustus kokkuleppega maksma kaks miljardit dollarit. USA prokuröride sõnul meelitas panga Eesti haru kliente, lubades neil vähese järelevalve all üle kanda suuri rahasummasid, mille tulemusel said Venemaa ja teised suure riskiga kliendid juurdepääsu USA pankadele.