15.12.2022
Vaesed Balkanimaad lendavad EL-i peale nagu ööliblikad kuuma lambi peale. Pildil on Rumeenia lambakasvatajad.
On avalik saladus, et Saksamaa on kosunud pidevalt uute Euroopa Liidu liikmesriikide arvelt, haarates need oma majanduslikku ja rahalisse survesse. Kui sama piirkonna veidi vanem riik Kreeka rahakriisis oli, selgus, et abipaketiga vajasid päästmist ennekõike Saksa pangad. Balkani riigid jäävad ruttu ka eurorahade haardesse, muutudes EL-i suurriikide hüpiknukkudeks ja loovutades oma suveräänsuse ning väärtused.
Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemine on Saksamaa ja Euroopa huvides, ütles Saksa kantsler Olaf Scholz kolmapäeval. Scholz tervitas parlamendikõnes päev enne EL-i tippkohtumist viimastel kuudel taaselustunud liitumiskõnelusi kuue Lääne-Balkani riigiga ja selle nädala otsust anda Bosniale kandidaadistaatus.
“Saksamaa ja Euroopa huvides on, et ka ülejäänud Balkani riigid saaksid Euroopa Liidu osaks,” ütles kantsler Berliinis rahvaesindajatele.
Ta kiitis otsust võtta Horvaatia Schengeni tsooni liikmeks ning avaldas lootust, et peatselt liituvad sellega ka Rumeenia ja Bulgaaria, kes seekord välja jäid. Rumeenia ja Bulgaaria liitumist on seni takistanud Austria.
Vaene Balkan saab seega Saksamaa turuks, võlaorjaks, “ajude” ja töökäte allikaks. Liitumisel rõõmustavad uued liikmesriigid “eurorahade” üle, taipamata, et need nõrutatakse vanade liikmesriikide poolt välja nende endi majandustest suveräänsuse kadumise hinnaga.
Uued Uudised