29.12.2022
Gaasileke pärast Nord Streami gaasitoru plahvatust 2022. aasta septembri lõpus
Septembris toimunud Nord Stream 1 plahvatuse korraldamises süüdistas Lääs peaaegu ühehäälselt Venemaad. Mitu kuud kestnud uurimise järel on aga ametnikud hakanud vaikselt rääkima võimalusest, et plahvatuse taga ei pruukinud sugugi olla Moskva, kirjutab USA mõjukas ajaleht Washington Post.
„Praeguseks puuduvad tõendid selle kohta, et sabotaaži korraldas Venemaa,“ ütles üks Euroopa Liidu ametnik, korrates sellega üheksa riigi diplomaadi ja luureametniku hiljutist hinnangut plahvatuse uurimisele.
Mõned uurimisega seotud ametniku julgesid isegi väita, et nende arvates ei ole Venemaa päris kindlasti plahvatusega seotud. Teised peavad Venemaad küll endiselt peamiseks kahtlusaluseks, kuid leiavad, et ükskõik millise riigi süüdistamine rünnakus võib osutuda võimatuks. Anonüümseks jääda soovivate ametnike sõnul ei pea isegi siseinfoga kursis olevad isikud enam Venemaad kindlalt rünnaku toimepanijaks.
USA luureametnikud on üldjuhul hästi kursis Vene ametnike ja sõjaväelaste suhtlusega; just selle salajase luuretöö tõttu oli võimalik täpselt prognoosida ka Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril. Siiani ei ole aga tuvastatud mingit teavet selle kohta, mis viitaks Moskva osalusele gaasitoru plahvatuses. „Valitsused, kes jäid järelduste tegemise ja kommenteerimisega ootele, talitasid õigesti,“ ütles üks Euroopa ametnik.
Plahvatusele järgnenud kuude jooksul on uurijad analüüsinud Läänemere põhjast leitud torutükke ja lõhkeainejääke. Seismoloogid on pannud paika 26. septembril toimunud plahvatuse täpse aja. Endiselt ei ole kahtlust selles, et plahvatus tekitati tahtlikult. Üks eraviilist uurimist läbiviiv Saksamaa valitsusametnik väitis, et lõhkeaine oli paigutatud gaasijuhtme väliste struktuuride külge.
Moskva süüdistamine plahvatuse korraldamises oli kiire ja laiaulatuslik. 30. septembril teatas USA energiaminister Jennifer Granholm BBC-ile: „On väga ebatõenäoline, et juhtumi näol on tegemist kokkusattumusega.“ Tema meelest tundub, et süüdi on Venemaa.
Saksamaa majandusminister Robert Habeck viitas oktoobri alguses, et plahvatuses on süüdi Moskva: „Venemaa, öeldes, et ta seda ei teinud, käitub nagu varas, kes väidab, et tema ei ole varastanud.“
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak nimetas plahvatusi „terrorirünnakuks, mille Venemaa plaanis agressioonina [Euroopa Liidu] vastu“. EL-i kõrge keskkonnaametnik väitis aga septembris Washington Postile: „Ookeani Euroopa poolel ei arva enam keegi, et tegemist on millegi muu, kui Venemaa korraldatud sabotaažiga.“
Ka Eesti valitsus, ametnikud ja eksperdid leidsid suuresti, et tegemist on sabotaažiga, mille taga on ilmselt Moskva. Näiteks ütles Riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross (RE) 28. septembril pärast plahvatust, et Gazpromi võivad oodata ees leppetrahvid gaasitarnete peatamise tõttu. „Aga kui gaasitoru on katki, siis on käes erakorraline olukord ja trahvi ei pea maksma. See võib olla puhas majandushuvi,“ selgitab Kross Õhtulehe vahendusel. Samas ei välista ta võimalust, et tegemist on venelaste tahtliku eskalatsiooniga: „Venemaa võib süüdistada näiteks Ukrainat, Leedut, Poolat või Eestit ja nõuda Nord Streamile oma sõjalaevade kaitset.“
Nüüdseks on aga uurimised näidanud, et skeptikutel võis olla õigus ja Moskva ei olegi süüdi gaasitoru plahvatuse korraldamises. Või nagu ütles NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni (STO) hübriidohtudega tegeleva uurimisgrupi juht Arnold Dupuy vahetult pärast plahvatust, et lisaks Venemaale leidub teisigi jõude, kes tahaks gaasitorusid kahjustada. „Need võivad olla Kremli-vastased rühmitused Ukrainast või kust iganes. Need võivad olla ka Vene-meelsed aktivistid, kes arvavad, et see on hea viis jätkuvalt tagada, et gaas ei jõua Euroopasse,“ ütles Dupuy Rootsi ringhäälingule STV 29. septembril.