29.12.2022
Iga eestlane peaks jälgima, et tema hea süda ei muutuks tühjaks südameks omaenda riigi, keele ja kultuuri vastu.
Isegi president Karis on hoiatanud liiga kergekäelise Kremli agendiks tembeldamise eest – ja seda teevad tavaliselt eestlased eestlaste vastu. Sageli tehakse seda ukraina põgenikega seoses.
Ajakirjanik Andres Raid kirjeldas hiljuti juhtumit Tallinna linnatranspordis, kus ukrainlastest põgenikepaar tarvitas bussis alkoholi. Kui üks vanem eestlanna läks neile ütlema, et see ei sobi, saatsid “külalised” ta pikalt ja siis astusid purjutajate kaitseks välja ka bussis olnud eestlannad, kes soovitasid “õnnetute” tegemised välja kannatada.
Sotsiaalmeedias liigub järjekordse juhtumi kirjeldus ühest Tallinna kaubanduskeskusest, kus kassas oli ukrainlanna, rinnas silt “Ma õpin eesti keelt”. Kui üks vanem eesti mees maksis sularahas, küsis teenindaja vene keeles: “Ještšo desjat sentov!” Ehk “veel kümme senti”.
Mees maksis nõutud summa juurde, kuid märkis eesti keeles: “Olete ukrainlanna, märgi järgi õpite eesti keelt, aga ikka küsite minu käest venelaste keeles “Ještšo desjat sentov”, aga mitte “veel kümme senti”:
Ukrainlanna ei saanud muidugi sellest midagi aru, aga järjekorras puhkes eestikeelne torm: kas tõesti olevat raske vene keeles vastata, need on ju sõjapõgenikud, kes tahavad siin vaid rahulikku elu, võiks natuke inimlikum olla ja nii edasi.
Eesti mees vastas seepeale: “Ukraina sõda ei ole tühistanud Eesti põhiseadust, mille järgi Eesti riigikeeleks on eesti keel!” Selle peale lõhkes pomm: “Just teiesugused ekrelased lasevadki Putinil Ukrainas inimesi tappa!”
Viimane sõna jäi siiski eestlasele, kes ütles: “Ah siis nii kaugele oleme jõudnud – kui nõuad meie omal Eestimaal eesti keeles rääkimist, oledki Putini agent!”
See juhtum on nii äraspidine, kui veel olla saab, ja mitte ainult sellepärast, et eestlased kaitsevad vene keele kasutamist. Riik on algatanud kampaaniad ukrainlastele riigikeele õpetamiseks, millest nood küll eriti ei hooli, sest nagu tunnistas ka Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Egert Belitšev, tulevad ukrainlased kõigisse kolme Balti riiki just seetõttu, et siin saab vene keelega hästi hakkama – ja kõige selle juures nõuavad “salliveestlased”, et ukrainlastelt ei tohigi riigikeele oskust nõuda.
On arusaamatu, miks on ukrainlannadel rinnas silt “ma õpin eesti keelt”, kui nad ei üritagi seda praktikas kasutada. Veelgi arusaamatum on osade eestlaste arvamus, et “õnnetutelt” ei tohi nõuda ei eesti keele oskust ega kombekat käitumist – nii me hävitame ise omade kätega nii eesti keele kasutusala kui ka Eesti kultuurikeskkonna (koos oskusega tarbida alkoholi seal, kus on selleks koht).
Mitte kellelgil Eestis pole vastumeelsust ukrainlaste vastu sellepärast, et nad on sõjapõgenikud. Vastumeelsus nende vastu tekib siis, kui neist kujunevad vene keele kandjad ja põlistajad, samuti siis, kui neile lubatakse kõike seda, mis on kohalikele inimestele keelatud (ukrainlaste autodele tahetakse kehtestada leebemad tehnilise korrasoleku nõuded). Sellest vastuolust võiks aru saada ka need, kes on massimigratsiooni sisuliselt kontrollimatuks kujundanud.
Kui tulla tagasi kaubanduskeskuses juhtunu juurde, siis Kremli agent on pigem see eestlane, kes nõudis teiselt eestlaselt ukrainlannaga vene keeles suhtlemist – sest kus valitseb see keel, sinna langeb kohe ka Putini vari. Ja päris kindel on see, et järjekorras seisid Reformierakonna valijad.
Uued Uudised