30.12.2022
Ungari delegatsioon Lõuna-Korea pealinnas Soulis. Paremalt kolmas on välis- ja kaubandusminister Péter Szijjártó.
Liberaalne meedia kujutab Ungarit ikka kui paariariiki, kuid investorid nii ei arva – stabiilne riik meelitab neid üha rohkem ligi.
Tänavu purustati taas Ungari investeeringute rekord – 6,5 miljardi euro (2600 miljardi forinti) väärtuses investeeringuid, ütles välis- ja kaubandusminister Péter Szijjártó kolmapäeval oma Facebooki lehel.
Minister täpsustas, et Lõuna-Korea oli mahult tippinvestor, kuid loodud uute töökohtade arvult oli liider Saksamaa. Szijjártó sõnul on Ungari investeerimisstruktuur tugev, 48 protsenti investeeringutest tuleb idast ja 42 protsenti läänest, samas kui Ungari enda täiendavad investeeringud on jõudnud 10 protsendini.
Szijjártó ütles, et elektriautotööstus on ida- ja läänemajanduse tõeline kohtumispaik. Suured Lääne-Euroopa ja eriti Saksamaa autotootjad suunavad oma fookuse elektriautode tootmisele. Selleks on vaja elektriakusid, mida toodavad peamiselt idas hiinlased ja korealased.
“Ungari on tulnud elektriautodele ülemineku Euroopa meistriks. Oleme suuruselt kolmas elektriakude tootja maailmas ning järgmise aasta alguses algab Euroopa suurima elektriakude tootmistehase ehitus, seega oleme Euroopa tiitli järel reaalne kandidaat maailmameistritiitlile,“ ütles ta. (Hungary Today)
Seega peaks Ungari sobima ka kliimapöörajatele, sest on saamas elektriautode tootmises üheks liidriks.
Ungari investeerimisedu on oluline mitmes osas. Esiteks, investorid eelistavad stabiilseid riike, nagu Ungari on, mitte enam selliseid kuritegevusest haaratud maid, nagu on Rootsi – ilmselt on saabunud ajad, mil ebastabiilsed multikultiriigid, kus toimuvad kultuuride kokkupõrked, pigem peletavad kui tõmbavad. Teiseks, neid ei hirmuta väidetavad süüdistused Ungari sisepoliitika osas ehk õiget majandusmeest ei huvita LGBT õigus oma lippe igale poole püsti ajada.
Ilmselt on investoritele mõjunud ka see kindlus, millega Ungari ei loobunud Vene energiakandjatest. Peaminister Viktor Orban selgitas, et keset Euroopat asuval riigil pole Vene naftast loobudes (Ungari ümbertöötlemistehased on võimelised töötlema ainult Vene naftat) lihtsalt mitte kuskilt midagi võtta, sest mujalt pole lähima viie aasta jooksul võimalik energiakandjate importi korraldada. Orban viitaski asjaolule, et kui nad Vene energiakandjatest loobuvad, siis investorid lihtsalt lahkuvad riigist.
Ukraina solidaarsuse valguses kõlab see jutt mõistagi halvasti, aga selline on Ungari valik: eelistada oma maa huvisid, ja seda ei saa pahaks panna. Pealegi jätkavad Lääne-Euroopa riigid samuti Vene energiakandjate importi, tehes seda varjatumal kujul.
Samas oleks huvitav teada, kui palju on Eestisse saabunud ja kui palju on lahkunud investoreid pärast seda, kui Eestis tekkis euroala tippinflatsioon ja ülikõrged elektrihinnad. Kuna palju on räägitud Eesti ja kogu Euroopa konkurentsivõime langusest, siis võib karta hullemat.
2021. aastal investeeriti Eestisse 173 000 000 eurot, välisinvesteeringute toel loodi tuhat uut töökohta – need arvud pole Ungariga võrreldes eriti tuntavad, ja needki tehti enne sõda ja energiakriisi. Tänane pilt Reformierakonna võimu all võib olla troostitum.
Uued Uudised