01.01.2023
Põhjanaaber Soome on juba võõrkultuuride poolt üle võetud.
Kümmekond aastat tagasi, kui Euroopat vapustasid Charlie Hebdo, Pariisi, Brüsseli, Nizza ja veel paljud terroriaktid, imestasid eestlased, et kuidas need “totakad” lääne-eurooplased oma maad vaenulikke võõraid nii täis lasid, et igasugune turvalisus kadunud on. Nüüd enam ei imesta, vaid lasevad oma maa samamoodi rändlejaid täis.
Prantsusmaa hakkas 1960. aastel sisse laskma peamiselt põhja-aafriklasi oma endistest kolooniatest, mis siis iseseisvusid, ning Saksamaa hakkas 1970. aastatel türklasi sisse vedama. Seda tehti tööjõuvajaduse põhjendusega. Nüüd räägib isegi Prantsuse president Macron islamiseparatismist ja Saksamaal pussitas alles aasta lõpus eritrealane kahte koolitüdrukut, kellest üks hukkus, Berliinis aga räägitakse endiselt tööjõu puudusest.
Eestis alustas Reformierakond kohe võimule pääsedes minister Andres Suti algatusel võõrtööjõu sissevedu endisest Nõukogude Liidust, mille tarvis muudeti ka välismaalaste seadust lahjemaks – ja tulemuseks on venestunud Eesti.
Rootsi alustas 1970. aastatel sõjapõgenike sissevedu ja on tänaseks saanud Euroopa tipptasemel sisserändetaustaga kuritegevuse. Soome hakkas 1990. aastatel somaallasi sisse lubama ja nüüd räägivad nood, et soomlasi olevat riigis liiga palju.
Eesti valitsus on riiki lubanud tohutu massi ekssovjette, samuti teisi Kolmanda maailma rändlejaid, ja toob nüüd lisaks kümneid tuhandeid venekeelseid ukraina põgenikke.
Seega olid Eestil ja on praegugi negatiivsed eeskujud ees, aga ikkagi läheb riik täpselt sama teed, nagu Lääne-Euroopa maad – erinevate põhjendustega ujutatakse maa võõrastega üle, kusjuures eestlased on sellega ise nõus. Võib kindel olla, et sama värk, mis praegu Eestis, oli varem ka Soomes ja Rootsis, Saksamaal ja Prantsusmaal – ka seal räägiti tööjõuvajadusest, õnnetutest pagulastest, sallivusest ja avatusest. Tagajärjeks on tohutud migrandikogukonnad koos probleemidega, mis toodi kodumaalt kaasa ja on nüüd sealse ühiskonna probleemid.
Kohalik rahvas aga ohkab, meenutades kunagisi vaikseid turvalisi linnu, mis nüüd on rohkem lahinguväljade moodi, ja nii mõnigi küsib endalt: kuidas me küll sellel juhtuda lasime?
Vastus on teada: teid räägiti uimaseks ja harjutati kõige sellega ära. Kõlasid ilusad jutud abistamise vajadusest, sallivusest, avatusest ja inimlikkusest, te tahtsite olla head ning avasite oma kodud ja südamed. Nüüd olete ise õnnetud, ebaturvalises keskkonnas ning oma keele ja kultuuriga tagaplaanil. Peremeesteks hakkavad teised.
Vasakpoolsed ja liberaalid nii traditsioonilisi ühiskondi hävitavadki: suruvad migrante ja homosid senikaua esiplaanile, kuni see muutub igapäevaseks, inimesed harjuvad sellega, sest “uusväärtused” on kogu aeg silme ees, lepivad kõigega ja ühiskonna hävitajad ongi võitnud.
Kogu see protsess on Lääne-Euroopas juba läbi tehtud ja käib nüüd hoolega ka Eestis, seda selle rahva toel, kes valivad sotse, Reformierakonda, Eesti 200-t, “parempoolseid”. Turvalise Eesti asemele tuleb koridor, milles puhuvad kõik maailma tõmbetuuled. Ainult EKRE-t valides saab sellise arengu nurjata.
Uued Uudised