02.01.2023
Mitte kõik, mida pilguga haarata saab, et kuulu enam eesti rahvale. Pilt on illustratiivne.
Kui öelda mõnele Eesti liberaalile või vasakpoolsele, et Euroopa Liit on teine Nõukogude Liit ja me oleme oma suveräänsuse taas võõrale võimule loovutanud, on nad kohe ütleja kõri kallal, või saadavad vähemalt Delfi “fakikontrollijad” hammustama. Reaalne elu aga näitab, et ega eestlane oma maal enam midagi ei otsusta. Ka eesti põllumees mitte.
ERR vahendab: “2022. aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis taas kord tuvastatud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle lubatud taseme, mistõttu näeb Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika ette ka Eestis alanud aastal taastada nii mõnigi juba ülesharitud püsirohumaa. Põllumeeste sõnul tähendab püsirohumaa tagasi rajamine lihtsamas keeles aga viljaka maa sööti jätmist.
Selleks, et saada Euroopa Liidust kliima- ja keskkonnatoetust, on üks kaasnevaid nõudeid püsirohumaade säilitamine. Maaeluministeeriumi maakasutuse poliitika osakonna juhataja Katrin Rannik räägib, et kahjuks on Eesti põllumajandajate seas taotlejaid, kes keelule vaatamata on püsirohumaid kasutanud näiteks vilja kasvatamiseks.”
Seega otsustatakse Brüsselis, kas maa peab olema söötis või haritav, hoiatatakse karmilt, kui see nii pole, oma ministeeriumi asjapulgad kordavad EL-i käsulaudades kirjapandu üle, ja see kõik toimub kliimavõitluse raames – muide, Hollandis ajasid EL-i ja oma valitsuse kliimameetmed põllumehed kogu tehnikaga teedele-tänavatele.
ERR jätkab: “Kagu-Eesti põllumehe Kervin Adamsoni arvates tähendab nõue põllumeeste jaoks lihtsamas keeles seda, et viljakas maalapp tuleb sööti jätta ning siin on otsene vastuolu ka praeguse toidujulgeoleku tagamise olulisusega. Seega leiab Adamson, et Euroopa Liidu toetuste jagamise süsteemi peaks uuesti üle vaatama.
“Võrdluseks, näiteks Taani riik, kus kogu riigi territooriumist on põllumaa osakaal 60-70 protsenti. Samas on neil metsa 14 protsenti. Võtame Eesti, kus on põllumaa osakaal riigi territooriumist ainult 20 protsenti ja metsa on meil näiteks 51 protsenti, siis need numbrid ju näitavad, et kogu EL-i ei saa võtta ühe tervikuna ja kõik liikmesriigid on ikkagi erinevad,” tõi Adamson välja.”
Adamson ütleb välja selle, mida ametnikud ei taha öelda: tervet EL-i ei saa ühtsena vaadata ja kõigile ühesuguseid reegleid kehtestada. Portugalis saadakse aastas kaks saaki kartuleid, põhjapoolseimas põllunduspiirkonnas Botnia lahe ääres jääb ükski saak külmadele jalgu. Kahte maad ei saa Brüsselist ühe pilguga vaadata.
Ja muidugi on põllumehel tuline õigus selles, et EL-i reeglid mõjuvad negatiivselt Eesti toidujulgeolekule – Ukraina sõda näitab, kui mõjutatav on maailma toidujulgeolek kriisides, seega peaks Eestil ikka oma vili kasvama ja salvedes olema.
EL ongi suuresti sama, mis NSVL. Muidugi räägitakse seepeale, et me olevat vabatahtlikult osa suveräänsusest Brüsselile delegeerinud, aga fakt on see, et ega me enam ise Eesti riigis toimuva üle ei otsusta.
Uued Uudised