03.01.2023
Paul Puustusmaa.
Oskus ohjeldada inflatsiooni (inimeste vaesumist) on valitsuse kvaliteedi küsimus. Mida kõrgem on inflatsioon, seda vähem saavad inimesed palka, suudavad vähem osta ehk seda vaesemad nad on.
Euroala keskmine aastainflatsioon on viimased pool aastat olnud 8,1%-10,6%. Eesti Reformierakonna poolt juhitav valitsus on oma oskuste ja suutlikkusega aga lati alt nii madalalt läbi roomanud, et vesised nina jäljed on näha.
Viimase poole aasta jooksul, enne novemrikuu arvestust, on Eesti inflatsioon olnud Euroopa Liidu kõige kõrgem. Maikuus oli see 20,1%; juunis 22%, juulis 23,2%; augustis 25,2%; septembris 24,1% ja oktoobris oli see 22,5%.
Nimetatud protsendi võrra on inimeste reaalpalk vähenenud kui just nende palka pole selle protsendi võrra tõstetud.
Novembrikuu oli Eesti reformierakondlikule valitsusele “õnnekuu”, sest suudeti kukkuda Euroopa Liidu inflatsiooniveduri staatusest kolmanda vaguni staatusse, olles seega endiselt selle negatiivse nimekirja üsna tipus, kuid mööda libises Ungari ja Läti. Aga vahe on väike, niiet meie liberaalsel valitsusel on üsna kerge tagasi jõuda selle vastiku nimekirja absoluutsesse tippu.
Põhimõtteliselt peab valitsus tegema seda, mida on viimased pool aastat teinud (loe: mitte midagi) ja elukalliduse absoluutne tipp on uuesti saavutatud.
Värske hinnangu alusel (inflatsioon novembrikuus 2022) on euroala keskmine inflatsioon 11,1%. Negatiivse tipuviisiku moodustavad Ungari (23,1%), Läti (21,7%), Eesti (21,4%), Leedu (21,4%) ja Tšehhi (17,2%).
Inimeste jaoks on need arvnäitajad väga halvaks uudiseks. Ent kui otsida midagigi, mille abil saaks selle halva mängu juures esile manada “hea näo”, siis tõdemuse abil, et oleme Euroopa viie edukama seas (nagu seda Reformierakond lubas) elu kallimaks muutjate nimistus.
Võis siis tipuviisikus valitsuste seas, kes oma riigi majanduse juhtimisega hakkama ei saa.
Paul Puustusmaa, EKRE Riigikogu saadik