Kaja Kallase “viljakas valitsemine”: Eesti tööstustoodang on langenud 2018. aasta tasemele

Mis valdkonda Eestis ka ei vaataks, Kaja Kallase valitsemise kahe aasta jooksul on kõik allamäge läinud.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla nendib, et kui tarbijate ostujõud on ajas läinud tagasi viis aastat, siis tööstustoodang on langenud neli aastat ehk maht sarnaneb 2018. aasta lõpu tasemele.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2022. aasta novembris püsivhindades 12,2 protsenti vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris – energeetikas 3,6 protsenti, töötlevas tööstuses 13,1 protsenti ning mäetööstuses 11,1 protsenti.

“Novembri tööstustoodang oli väga nõrk. Paraku selline väga nõrk tase oli oodatav. See ongi osa Eesti majanduse nõrgast käekäigust 2022. aasta kevadest alates,” ütles Uusküla BNS-ile.

Tööstustoodangu mahu hindamiseks on ökonomisti sõnul aga õigem võrdlusbaas arvestada Eestile majanduse stabiilse arengu jaoks loomulikku 4–5-protsendist kasvu aastas. “Nii on langus võrreldes trendiga, ehk loomuliku tasemega, hoopis 16–17 protsenti madalam. See tähendab, et iga seitsmes toode on jäänud tegemata. Iga seitsmes euro teenimata püsivhindades. Hinnakasvust tulenev käibekasv on vaid miraaž,” tõdes ta.

Vähenev toodang paneb Uusküla sõnul tööstusettevõtted suure kohanemissurve alla, mis tähendab väiksemat tootlikkust, töötajate sissetulekut ja ostujõudu.

“Vähenenud toodangu olukorras on ettevõtted otsustanud seni hoida töötajaid palgal, vähendades reaalpalku ehk mitte tõstes palku hinnakasvuga samas tempos, vähendades töökoormust nii väiksema intensiivsusega tööd tehes kui ka lühendades töönädalat. Kui müügimahud kiirelt ei kasva, on palga tõstmiseks vaja töötajaid hakata vallandama,” lausus ökonomist.

Ka teiste Balti riikide võrdluses läheb Eestil Uusküla sõnul väga halvasti. “Leedu on suutnud hoida novembris tööstustoodangu eelmise aasta taset ja Lätis on tööstustoodang lausa aastaga kasvatanud 4 protsenti. Järelikult ei ole Eesti tööstustoodangu suur langus otseselt seotud ei Venemaa kallaletungiga Ukrainale ega energiakriisiga, vaid majanduse kohanemisvõime ja erinevate majanduspoliitikatega,” märkis Uusküla. (BNS)