07.01.2023
Urmas Reitelmann.
EKRE Riigikogu saadik Urmas Reitelmann kritiseerib teravalt Eesti kaitseväe praegust ja endisi juhatajaid, kes pole aastaid Vene ohtu tõsiselt võtnud.
“Parketikindral Heremile on ilmselt koitnud, et orkid on reaalselt olemas ja nad on ohtlikud ka oma vananenud relvadega. Lõpuks ei ole vähimatki vahet, kas mürsk, mis su tapab on valmistatud eelmisel aastal või 1976-l.
Mäletame hästi, millise raevuga sõdis see kloun vastu keskmaa õhutõrjele ja rannakaitsele, keeldus kaitseväele raha eraldamisest ja valetab täna jultunult, et tegu polnud “päris” rahaga. On ütlemata traagiline, et viimased kaitseväe juhatajad on Eesti kaitsevõimet suutnud sellisel määral rappida, et vene kindralstaabis peetakse neid ilmselt taeva kingitusteks.
Võtame siis täiesti kaitsetu Eesti võrdluseks Poola ja vaatame, kuidas realistlikult ohtu hindavad sõjaväelased on oma lahinguvõimet arendanud.Täna on Poola kaitsekulutused 2,4% SKT-st, aastaks 2035 plaanib riik kulutada kaitsevõime tugevdamiseks 112 miljardit.
Poola tellis 4. jaanuaril USA-st lisaks 116 M1 Abrams tanki lisaks juba tellitud 250-le. Teatati 96 Apache Guardian ründekopteri hankimisest, Lõuna-Koreast tellis Poola eelmisel aastal 1000 K2 Black Hunter tanki, 672 kahurit K9, 288 Chunmoo raketsiheitjat ja 48 FA50 hävituslennukit, juulis telliti Itaaliast 32 AW149 kopterit. Inglismaal ehitatakse Poola mereväele 3 fregatti, kodumaine laevaehitus toodab mereväele kolm Kormoran II miinitõrjelaeva, Rootsist on tellitud kaks signaalluure alust, lisaks leping Airbusiga luuresatelliitide hankimiseks.
Eestil on võrdluseks kõikidele nendele relvadele vastu panna 0 ühikut miinusega nende arvelt, mis me oleme Ukrainale kinkinud. Ja kui nüüd keegi usub, et KV-le hangitud Rahed, millest on keelatud tulistada valangutega, sest leping näeb ette ainult ühe kindla tootja padrunite, mitte standardse NATO moona kasutamist, tagavad riigi kaitse, siis tiblade 50 aastat vanad AK47 teevad ka neile silmad ette.
Kui nüüd keegi tuleb oma artikkel 5 jutuga, siis ma tahaksin küsida, kas organisatsioonis, milles on Prantsusmaa ja Saksamaa ikka kiputakse sõdima tuumariigiga, kel on 11 000 tuumalõhkepead või riskivad amid Manhattani hävitamise hinnaga tulla kaitsma sibulakupleid Toompeal? Mina kahtlen. Soome president ütles hiljuti ühes usutluses, et kui teised Euroopa riigid oleksid Soome kombel külma sõja lõppedes jätkanud oma relvajõudude arendamist, ei vaataks nüüd kontinent abitult Ameerika poole, sest kui räägime NATO, siis mõtleme USA.
Täna ongi kujunenud veidi kurioosne situatsioon, kus Saksamaast on saanud USA logistiline baas, ainus tõsiseltvõetav sõjaline partner on Poola.
Eesti kohta tuleb aga tõdeda, et sõda on liiga tõsine asi, et see jätta sõjaväelaste otsustada ning nagu ütles kaitseväe taustaga kamraad: pea kiilaks ajamine ei tee veel sõjameest!”