Ühiskonnateadlane Peeter Espak kommenteerib kellegi Tõnu Runneli artiklit Eesti Päevalehes kui selgitust, miks paljud “progressiivsed” poliitikud teevad kõik, et eesti lapsi ei sünniks.
“Avastasin juhuslikult lehte lugedes täiesti puhta kulla T. Runneli intervjuust, mis iseloomustab erakordselt täpselt seda, miks on üks seltskond hetkel vastuvõetud toetuste seaduse (mis muide on ka mu meelest endiselt vigane – aga siiski suur samm edasi!) vastu.
Vastuseis on eelkõige ideoloogiline, “vastu Eestile” – ning kaotusvalu erakordselt suur ja ideoloogiline kaotus lausa piinavalt alandav: “Nad tahavad ümber pöörata lääneliku suundumuse, et iivet on võimalik suurendada üksnes sisserändajate abiga, soovivad näidata, et on võimalik ka teisiti.”
Ma tunnen vist paljusid “iibe peale mõtlejaid” Eestis ja kohe rohkem kui mitut võib nimetada ka oma heaks sõbraks. Ja justnimelt see nagu neil tundubki südame peal olevat, mida Runnel kritiseerib – nimelt Eesti säilimine.
Vastaspool aga tegutseb vastu lähtuvalt äärmusprogressivistlikust ideoloogiast, mille kohaselt rahvuskultuur ongi iganenud ning sisseränne (loe: “sh hõlptulu”) ühe sektori jaoks on antud aspektist kordades olulisem.”