13.01.2023
Henn Põlluaas
Kolmapäeval lükkas Riigikogu Reformierakonna eestvedamisel tagasi riigikaitse jaoks olulise, EKRE algatatud kohtute seaduse muutmise eelnõu. Enne hääletamist pidas kõne rahvuskonservatiivide fraktsiooni esimees Henn Põlluaas.
“Olles küll NATO liige, asub Eesti oma asukoha tõttu ohutsoonis. Meil on agressiivne ja vaenulik naaber, kes ei hooli rahvusvahelisest õigusest, kelle geopoliitilised ambitsioonid on vastuvõetamatud ja kes peab sõda Ukrainas. Eesti iseseisvus on Kremli sõnul vaid ajutine nähtus. Sellises olukorras ei saa jääda lootma vaid rahuaja seadustele, mis kriisiolukorras ei paku väljakutsetele adekvaatset vastust. Eesti peab olema valmis nii preventatiivseks kui ka otseseks tegutsemiseks. Selle aluseks on aga seaduslik baas.
Ühelt poolt on meil demokraatlik tsiviilriik ja ühiskond, teiselt poolt peame garanteerima julgeolekuga kriisi- ja eriolukordades. Kõiki neid aspekte – demokraatia, tsiviilühiskond, sõda ja õigussüsteem – kokku viia on keeruline. Arvesse tuleb võtta militaarõiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse probleemistikku. Kuid see on võimalik.
Aastaid on diskuteeritud, milline peab olema riigi õigussüsteem kriitilises olukorras ja sõjaseisukorras. Riigikaitse kohtute teemal on peetud arutelusid ja konverentse ning on esitatud vastavaid eelnõusid. Kahjuks ei ole Riigikogu seni pidanud riigikaitse kohtute loomist vajalikuks. Täna on geopoliitiline olukord teine ja palju ohtlikum ja meie põhiseaduslik kord vajab suuremat kaitset.
Miks on riigikaitse kohut vaja? On ju väidetud, et olemasolev seadusandlus võimaldab meil sõja- ja kriisiolukorras piisavalt hästi toime tulla. See ei vasta tõele. Seda näitab seegi, et valitsus on tulnud ka oma seaduseelnõuga välja.
Õigussüsteem peab olema valmis kiirelt reageerima ja toimima erinevates olukordades. Sõjaseisukord asetab ühiskondliku korra ja julgeoleku tagamisele kõrgendatud nõuded, mis erinevad rahuaja tingimustest. Meil peab olema võimalus tegutseda ka siis, kui agressor sõda ei kuulutagi. Nagu Ukrainas. Vaatamata keerulisele geopoliitilise olukorrale puudub aga Eesti õigussüsteemis erandlike olukordade, riigikaitseküsimuste ja sõjaseisukorda puudutavate seaduste loogiline ja ühtne süsteem.
Me peame arvestama, et Gruusia ja Ukraina kogemust. Mõlemal juhul on Venemaa okupeerinud ja annekteerinud nende riikide territooriume, kasutades ära ka sealseid vaenulikke elemente. Meil endal on vastav kogemus pronksiööst, mis õnneks nii drastiliste tagajärgedega ei lõppenud. Eriolukordade seadused eksisteerivad enamikus riikides, ka teise maailmasõjaeelses Eestis, kus meil oli sõjavälja kohtute seadus ja sõjaväekohtute seadustik. Ja 1938. aasta põhiseadus sätestas, et erakorralised kohtud on lubatud sõjaajal, kaitseseisukorra piirkondades ja sõjalaevadel. Miks mitte ka täna?
Sõjakohtute kui erikohtute all peetakse tavaliselt silmas kaitseväelastest kohtunikega kohtuid, mis mõistavad üldjuhul kohut kaitseväelaste üle kaitseväeteenistusalastes ja muude süütegudes. Erandjuhtudel võivad sõjakohtud mõista kohut ka tsiviilisikute üle. See on ka inimõiguste kohtu seisukoht. Eesti põhiseadus ei takista erikohtute loomist. Eri riikides on erinevaid eriolukordade ja sõjakohtute seadusi, sest riigid on erinevad ning nende geopoliitiline asukoht ja riskid ei ole üks ühele samad.
Antud seadusmuudatus lähtub põhimõttest, et riigikaitsekohus on küll rahuajal moodustatud erikohus, kuid ei täida tavaolukorras pidevat õigusemõistmise funktsiooni. Riigikaitsekohus täiendab kohtusüsteemi kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal. Eesti vastava valdkonna eksperdid on kõrgelt hinnanud näiteks Soome, aga ka Ungari vastavat seadusloomet. Lätigi on juba Eestist ette jõudnud. Nemad muutsid oma põhiseadust ning võtsid vastu sõjaseaduse. Seega oleme neist väga suuresti maha jäänud.
Laiendades veidi teemat, kriisis ja sõjaolukorras võib tekkida massiliselt ja kattuvalt situatsioone, kus avaliku korra ja seaduste rikkumisele tuleb reageerida viivitamatult ja karistada süüdlasi kogu karmusega, näiteks massirahutuste organiseerimine, marodööritsemine, desertöörsus, sabotaaž, diversiooniaktid ja nii edasi, ja nii edasi. Viienda kolonni ja roheliste mehikeste kasutamine Venemaa poolt on sisse kirjutatud kõikidesse meie ohustsenaariumisse. Võimalike on vaenulike isikute infiltreerumine meie kaitsejõududesse. Kiireid ja karmid hoiatused ja karistused on väga olulised sellises olukorras.
Eelnõu juures on arvestatud kõiki sõjategevusega kaasnevaid probleeme, ka selliste julgeolekut kahjustavate tegevuste osas nagu hübriid- ja kübersõda, varjatult palgasõdurite kasutamine ja nii edasi. Meil on erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseseadus, kuid neil ei ole erisusi kriminaalasjade menetlemiseks sõjaseisukorra ajal. Samas pole ka seadused ega kohtusüsteem valmis nende korrarikkumistega operatiivseks võitlemiseks ega kiireks karistamiseks.
Valitsuse algatatud eelnõu on küll samm õiges suunas, kuid piisamatu ja probleemi see üksi ei lahenda. Riigikaitse valdkonnas jääb halduskohtute kompetents lihtsalt väheseks. Eespool mainitud süü- ja kuritegude menetlemine rahuaegsetes tsiviilkohtutes ummistaks meie kinnipidamisasutused ja vanglad ning veniks heal juhul kuude, halvemal aastate pikkuseks. See ei ole sõja- ja kriisiolukorras võimalik. Lihtsalt ei ole. Eriti kui on vaja kiiremas korras anda välja tugev signaal, et riik ei kavatsegi teatud tegevusi sallida ja neile tuleb vältimatult karm karistus.
Vahelduseks ongi täiendav riigikaitse kohtu loomine tsiviilkohtu raames ja vastava eriväljaõppe saanud kohtunike rakendamine, samuti neile tegutsemiseks vajalike eelduste ja normide kehtestamine. Seadused ja õiguskaitsesüsteem peavad olema valmis ootamatusteks ja erinevateks stsenaariumideks. Riigikaitse kohtute käivitamine on väga oluline samm meie julgeoleku, turvalisuse ja ka iseseisvuse tagamisel. Seda tuleb teha võimalikult kiiresti. Kriisi tekkides oleme me juba lootusetult hiljaks jäänud.
Aastal 2016 pöördusin ka ise selles küsimuses õiguskantsleri poole. Tema soovitus oli: algatage vastav eelnõu. Nüüd on meie militaarvaldkonna juristid vastava eelnõu kokku pannud, see on ka muude juristidega läbi räägitud, nõu peetud. Tulemus on siin laual. Kahjuks ma pean ütlema, et selle seaduseelnõu tagasilükkamine teenib ainult Kremli huve. Aga me ei taha ju seda, ma loodan.”