Andres Raid: kust ammutatakse informatsiooni?

Ukrainas toimuv sõjategevus on toonud välja peavoolu ajakirjanduse huvitava tahu. Kust ammutatakse informatsiooni? On need otseallikad kogu oma paljususes ja antud olukorda arvestades kindla suunitlusega või on see pärit juba töödeldud ja kontrollitud ning õigeks timmitud allikatest?

„Õhtuleht“ toob meieni (https://www.ohtuleht.ee/1078110/otseblogi-tragoodia-dnipros-venelased-kasutasid-tsiviilisikute-rundamiseks-tonnise-lohkepeaga-raketti-hukkus-uheksa-inimest-viga-sai-ule-60-inimese) traagilise sündmuse Dniprost, kus elumajja kukkunud rakett põhjustas rohkete tsiviilohvrite surma, sellele sekundeerib ka „Delfi“ (https://www.delfi.ee/artikkel/120128266/otseblogi-vene-raketirunnakus-kortermajale-hukkus-vahemalt-21-inimest).

Hoopis teistsugune informatsioon on paraku see, mida jaotatakse Ukraina ametlike kanalite poolt, kas see pole meie ajakirjanike jaoks usaldusväärne? Samas peetakse usaldusväärseks läbi teab mitme allika ümardatud ja kohendatud teave ja ilmselt ongi põhjus see, et kui midagi ikka päris ekslikuks osutub, on võimalik alati see kellegi kaela ajada. Võimalik aga, et kohalikke teateid ei osata tõlkida, muide, ka inglisekeelsed tõlked on sageli vigased.

Mida ütlevad Ukraina ametlikud kanalid toimunud ohvriterohke plahvatuse kohta?

Dnipro linnapea Boriss Filatov on palunud hoopistükkis presidendi nõunikku Arestovitši kontrollida SBU-l (Julgeolekuteenistus) ja vastuluurel pärast tema sõnu kohaliku plahvatuse kohta, mille käigus varises kokku elumaja trepikoda. Tema avaldus on ära toodud Telegrammi kanalil (https://t.me/borys_filatovv/877) . Arestovitš oli nimelt teatanud, et plahvatus oli toimunud Ukraina õhutõrje töö tulemusena. Ta teatas, et rakett lasti õhutõrje poolt alla ja tänu sellele ta majja kukkuski (https://t.me/stranaua/85814) , Ukraina õhujõud väitsid omakorda, et lennukilt lastud rakett X-22 lendas otse majja.

Siiani on presidendi nõunik Arestovitši meie ajakirjandus esitlenud kui vaieldamatut autoriteeti, kuis nüüd?

Küsimus ei ole ohvriterohke plahvatuse üksikasjades, vaid allikates, mida peavool kasutab. Reaalses elus on asjad paraku mitmetahulisemad ja lugeja-kuulaja väärib seda, et talle infot kogu oma mitmekesisuses esitatakse. See ei puuduta mitte ainult käimasolevat sõda, mis peavoolu apologeete uskudes oleks juba ammu pidanud Venemaa kokkukukkumise tõttu läbi olema, vaid ka kõige selle kajastamises, mis puudutab kõike seda ja neid, kes peavoolust otseses vaimustuses ei ole.

Sõja puhul tasuks tähele panna Gruusia ametlikku seiskohta, mille järgi ta ei kavatse Ukrainat konfliktis toetada ja ise selle sõja osaliseks muutuda, sellest andis teada Gruusia asepeaminister Teja Tsulukjani. Ta rõhutas, et Gruusia võimud ei saa lubada endale olukorda, kus Gruusia muutuks konflikti üheks osapooleks. Asi oli selles, et Ukraina soovis endale saada tagasi Gruusiale antud S-300 tüüpi rakette, mille Gruusia oli omal ajal raha eest ostnud. Muide, sellest annab teada ka Ukraina ametlik väljaanne „Euroopa tõde“ (https://www.eurointegration.com.ua/).

Andres Raid