Finantsinspektsiooni hinnangul tuleneb suurim võimalik risk Eesti pangandusele väliskeskkonnast, sealjuures peamiselt Põhjamaade kiirest laenukasvust ja kinnisvarahindade tõusust.
“Rootsi pangagrupid moodustavad olulise osa siinsest pangandusturust. Kui Rootsi turu riskid peaks realiseeruma, siis kanduks selle mõju ka Eesti pangandusturule,” seisab inspektsiooni pressiteates. Riski maandab mõnevõrra see, et pankadel on suured omavahendite reservid.
Pangad ja filiaalid teenisid kolmandas kvartalis 81 miljonit eurot kasumit, mida oli 9 protsenti vähem kui teises kvartalis. Pangandussektori tulud olid 10 protsenti väiksemad. Kõige enam on vähenenud muud tulud, mis olid teises kvartalis hüppeliselt suuremad mitme panga äritehingute tõttu, mille najal teeniti ka erakorralist kasumit. Ilma nende tehinguteta oleks kolmanda kvartali kasum olnud 23 protsenti suurem kui teises kvartalis. Peamistest tululiikidest kerkisid intressitulud kvartaliga 3,5 protsenti ja teenustasutulud 0,4 protsenti. Kulude ja tulude suhe on veidi tõusnud 48,3 protsendini.
“Hoolimata negatiivsest Euriborist on pangad suutnud suurendada intressitulu ja hoida kasumlikkust, peamiselt tänu tempokale laenukasvule ja võetud juhtimismeetmetele. Kuna netointressitulud kasvavad aeglasemalt kui laenuportfelli jääk, on puhasintressimarginaalid vähenenud,” kirjutab inspektsioon.
BNS