20.01.2023
Prantslased tahavad Macronile koha kätte näidata.
Rahvast üle sõitvate liberaalsete valitsuste vastu on algamas tõeline vastupanuliikumine ja üheks rindejooneks on saanud Prantsusmaa.
Prantsusmaal avaldas neljapäeval ebapopulaarse pensionireformi kava vastu meelt üle miljoni inimese, teatas siseministeerium.
Ministeerium täpsustas hiljem, et kogu riigis oli protestijaid 1,2 miljonit, kellest 80 000 pealinnas Pariisis.
Meeleavaldused põhjustasid häireid muu hulgas ühistranspordiliikluses. Näiteks pealinnas Pariisis suleti üks metrooliin ja ka teistel liinidel oli liiklus ebaregulaarne. Lisaks jäeti riigi eri paigus ära paljud rongiliinid.
Prantsuse president Emmanuel Macron avaldas varem päeval lootust, et üleriigilised protestid pensionireformi vastu ei kujune vägivaldseks.
Pariisis leidis viimastel andmetel aset siiski kokkupõrkeid politseiga. Politseinike pihta loobiti pudeleid, prügikaste ja suitsupomme. Politsei vastas aga pisargaasiga, teatasid kohapeal viibinud uudisteagentuuri AFP reporterid.
Mujal riigis kulgesid meeleavaldused suurema vägivallata.
Politsei andmetel võeti kinni umbes 40 korda rikkunud inimest. Politsei teatel suudeti vägivallatsejad siiski põhimeeleavaldusest eraldada.
Pensionireformi vastased protestid halvasid neljapäeval suure osa ühistranspordist ning andsid tunda ka koolides ja meedias.
Macroni valitsus tegi eelmisel nädalal teatavaks, et pensioniiga tõuseb Euroopa Liidu madalaimalt 62 eluaastalt 64-le. Tõsta on kavas ka täispensioni saamiseks vajalike tööaastate arvu.
Ametiühingud kutsusid üles massimobilisatsioonile. Tööstusteülene tööseisak, mille puhul olid kõik Prantsusmaa ametiühingud ühinenud, oli esimene omataoline 12 aasta jooksul – sestsaadik, kui pensioniiga tõsteti 60 eluaastalt 62-le.
Järgmine massimeeleavaldus on kavandatud 31. jaanuarile. (AFP-STT-BNS)