Kaja Kallase “sõjaprintsessi” müüt mureneb, sest see ongi kõigest müüt

Reformierakonna ihumeedia on peaminister Kaja Kallasest loonud pildi, mis on kõverpeeglipilt: kui väidetavalt olevat valitsusjuht maailmas Ukraina sõjaga seoses ülipopulaarne, siis tegelikult on see vaid mõnes meediakajastuse kõmurubriigis, asjaosalised ise Kaja Kallast eriti kõrgelt ei hinda.

Esimene mõra sellesse müüti tekkis, kui ajaleht “Kiyv Post” pani ritta Ukraina suurimad abistajad, kelle seas olid Eesti president Alar Karis ja Soome peaminister Sanna Marin, kuid keda polnud, oli “sõjaprintsess”. Ukrainlased tema tegevuses efektiivsust ei näe.

Eesti on väidetavalt Ukrainat palju aidanud, kuid riikide tasemel ei tule see kuidagi välja, tunnustused lähevad mujale. Eesti on avanud oma uksed Ukraina põgenikele nii pärani, et nende saabumist ja siinelamist sisuliselt ei kontrollita (ehk ainult neid, kes on ennast registreerinud), neid abistatakse suurte summadega, kuid tänusõnu ei kuule.

Lääne-Euroopa kogemus on näidanud, et kui põgenikele lubatakse kõike, kui neid ei kontrollita, kui neil võetakse vastutustunne ja juurutatakse kõikelubavus, siis ei saa neist mitte tänulikke uusasukaid, vaid pretensioonikad, vastutustundetud ja seadustest mittehoolivad muidusööjad. Kui õnnetud inimesed ka poleks, austavad nad alati ette seatud piire, ja kui neid ei ole, siis läheb käiku kõnekäänd “Inimene on just niipalju siga, kui tal lubatakse olla!”

Hoolimata Kaja Kallase tekitatud kaosest migratsiooniprotsessides lähevad tunnussõnad jällegi mujale: Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis oma seadlusega Leedu pealinnale Vilniusele aunime “päästjalinn”. Seadlus nr 30/2023 avaldati teisipäeval presidendikantselei veebilehel.

“Ukraina rahva vastu ülesnäidatud humanismi, halastuse ja solidaarsuse eest, igakülgse abi eest Ukraina kodanikele, kes olid sunnitud kodumaalt lahkuma Venemaa kallaletungi tõttu Ukrainale, samuti olulise toetuse eest Ukrainale  selle iseseisvuse ja sõltumatuse kaitsel, annan Vilniuse linnale (Leedu) aunime “päästjalinn”,” seisab dekreedi tekstis.

Miks ei tule sellist tunnustust Tallinnale või Eestile üldse? Ehk sellepärast, et Tallinn on venekeelne ja-meelne linn? Või sellepärast, et siin on Ukraina-vastased Stalnuhhinid ja Toomid? Või sellepärast, et paljud siinsed ukraina põgenikud on kuidagi liiga venekeelsed ja vähe ukraina-meelsed? Või siis ei austa ukrainlased riiki, kus isegi nende vastuvõtul valitseb kaos ja korralagedus (siia on saabunud ka Ukraina kollaboratsioniste)?

Kindlasti aga on põhjus selles, et Ukraina Kaja Kallast nii kõrgelt ei hinda, ta on “sõjaprintsess” ainult Delfi Meedias, Postimehes, ERR-is ja teistes väljaannetes, mis teevad reformierakondlikku tellimustööd. Tegelikult küsib enamik ukrainlasi Kaja Kallasest kuuldes: “Хто то?”

Uued Uudised