31.01.2023
Martin Helme’
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme andis intervjuu Eesti Ringhäälinguga, teemaks oli EKRE ridades kandideeriva Varro Vooglaiu postitus sotsiaalmeedias, kus ta kritiseeris Eesti ja Vene suhete pingestamist praeguses julgeolekuolukorras.
Milline on erakonna positsioon EKRE nimekirjas riigikokku kandideeriva Varro Vooglaiu julgeolekupoliitiliste seisukohtade kohta, kus ta kutsub üles tegutsema selles suunas, et parandada suhteid Venemaaga?
Kõigepealt muidugi ütleksin seda, et ma tahaksin aru saada, kas siis inimesed tahavad, et me halvendaksime suhteid või? Kas siis suhete parandamine ongi midagi, mille peale peaks hakkama kohe inimesi tühistama?
Me räägime praegu suhetest riigiga, kes peab agressiooni- ja vallutussõda oma naaberriigis.
Ei räägi, me räägime sellest, mis on Eesti riigi käitumine. Ma ei näe ühtegi teist riiki Euroopas, kellel oleks suursaadikud välja saadetud…
Läti, Leedu.
No ei ole veel välja saadetud ju… Ma ikkagi tulen tagasi küsimuse juurde, et mida me siis tahame. Kas me tahame suhteid teravdada, nii nagu tänane valitsus teeb? Või me tahame, et suhted ei läheks teravamaks? Küsimus on väga lihtne – kas me tahame ise omalt poolt suhteid teravdada? Kui vastus on “jah”, siis võib-olla tänane valitsus sobib inimestele. Kui vastus on “ei” ja tahaks, et suhted ei läheks rohkem teravaks, niigi on juba halvad ja järgmine etapp siit edasi on juba sõda, ja kui me tahaks seda vältida, siis ma ei saa aru, milles probleem on.
Ma ei saa ka aru sellest, et miks me räägime Varrost samal ajal, kui me ei räägi sellest, et meil on [siseminister ja SDE juht Lauri] Läänemets, kes tegeleb puhtalt Kremli jutupunktide esitamisega Eesti venekeelses meedias, puhtalt Kremli jutupunktidega. Kaja Kallas selle peale seisukohta ei võta, keegi selles probleemi ei näe. Siis meil on taas sots, Raimond Kaljulaid, kes võtab Kremliga seotud ärimeestelt raha vastu, keegi ei näe siin mingisugust tohutut venelaste teenimist. Ja siis on Varro postitus, mis ütleb, et tasuks järele mõelda, kas me tahame sõtta sattuda või sõtta minna ise omal initsiatiivil, ja see on probleem. Minu meelest on inimestel kuskil midagi sassis.
Kuidas peaks teie hinnangul Eesti oma praegust julgeolekupoliitikat muutma, selleks, et vältida sõjaohu suurenemist meie piiril Venemaaga?
Tegema kahte asja risti vastupidi sellele, mida on teinud Kaja Kallase valitsus. Esiteks, ennast relvastama. Kaja Kallase valitsus annab relvi järjest ära, laskemoona järjest ära, asemele tulevad asjad kahe-kolme aasta pärast. Ehk siis tänane valitsus relvitustab Eestit. Ja samal ajal poliitilisel ja diplomaatilisel tasandil väga usinasti teravdab suhteid.
Mõlemad käitumisviisid on täpselt vastupidised Eesti huvidele. Loomulikult me peame ennast relvastama kiiremini ja rohkem. Tänane valitsus annab relvi ära ja see on väga ohtlik. Nõrkus provotseerib rünnakut ja seda nõrkust praegu Kaja Kallas on meile tekitanud ja [kaitseminister] Hanno Pevkur ja [kaitseväe juhataja] Martin Herem. Me oleme ennast nõrgemaks teinud ja see ju kutsub rünnakut.
Teie erakonna Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ütleb, et ei ole võimalik rääkida suhete parandamisest Venemaaga enne, kui Venemaa Ukrainas lõpetab ise sõja.
Üks asi on see, mida me saame teha ja teine asi see, mida me ei saa teha. Venemaa on Venemaa ja Venemaa tegevust meie suunata ei saa. Kui nad otsustavad meid rünnata, siis nad leiavad ettekäände ja teevad seda. Kui nad tahavad meiega suhteid teravdada, siis nad leiavad selle ettekäände ja teevad seda. Meie saame oma suhtumist, käitumist ja samme suunata.
Meie omalt poolt ei peaks suhteid juurde teravdama, minu meelest see ei ole lihtsalt mõistlik. Ja hoolimata sellest, et Venemaa praegu sõdib Ukrainas, siis enamik riike, nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus, ei ole diplomaatilistes suhetes läinud nii madalale tasemele või nii konfliktsesse seisu nagu meie. Huvitav, et Prantsusmaa, Saksamaa, Ameerika, Ühendkuningriik, kes Ukrainat relvastavad ka… Nendel on suursaadikud alles, aga meil ei ole enam. Järelikult ei ole niimoodi, et meist endast nendes suhetes ei sõltu midagi. Ju ikkagi meie enda mingid käitumised on ka sellised, mis tuleks hoolikamalt läbi mõelda.
Kas Eesti otsus, saata mõni aeg tagasi hulk Vene diplomaate Eestist välja, millele järgnes siis Venemaa poolt Eesti suursaadiku väljasaatmine, oli vale?
Teised riigid ja ka Eesti on aegade jooksul saatnud välja Vene saatkonna töötajaid, Vene diplomaate, kui nad on jäänud vahele luuretegevusega. On ilmselge, et Ukraina sõja taustal Vene luuretegevus on intensiivistunud ja diplomaadid tegelevad rohkem kui kunagi varem diplomaadi staatusega mitte kokku käiva tegevusega. Ja neid neid tulebki välja saata. Aga see ei juhtunud praegu Eestis.
Eesti saatis välja umbes 20 diplomaati selle põhjendusega, et Vene saatkond Eestis on liiga suur. Vene saatkond Eestis on olnud liiga suur juba 25 aastat. Ja täpselt samamoodi on teiste riikide saatkonnad, ka Hiina saatkond Eestis kaugelt liiga suur, meil ei ole pariteetsust seal. Nii et see ei olnud sarnane käitumine, mida on teinud teised lääneriigid. Ja see ei ole sarnane käitumine, mida me oleme teinud teiste riikidega. Ja see ei ole sarnane käitumine, kuidas me oleme siiamaani saatkondade suurusi suhetes Venemaaga vaadanud. Nii et see oli sellest mustrist väljas käitumine, mille motiiv, ma olen peaaegu kindel, oli tänase valitsuse – nii [välisminister Urmas] Reinsalu kui Kaja Kallase soov enne valimisi “kõvatada” ja see on Eesti julgeolekule ohtlik mõtteviis.
Paradoksaalsel kombel siis nõustute nüüd aastaid teie teravat kriitikat saanud Kersti Kaljulaidiga, kes samuti seda pariteetsuse taga ajamist pühapäeval ETV saates “Ukraina stuudio” kritiseeris?
Tuleb tunnistada, et ma Kersti Kaljulaidiga ei nõustu peaaegu mitte milleski, aga selles küsimuses ma arvan, et tal oli põhimõtteliselt õigus jah.
Aga kas siis erakonna esimehena saate öelda, et Varro Vooglaid esindab julgeolekupoliitikast rääkides EKRE seisukohti?
Erakonna seisukohta väljendasin praegu mina. Aga ma ei näe ka, et ta oleks öelnud midagi, mis on skandaalne. Skandaalne on see, mida tegi Läänemets, skandaalne on see, mida tegi Raimond Kaljulaid. Skandaalseid asju on siin meil terve rida, mis on tegelikult ka see otsus tühja koha pealt hakata Eestist Vene saatkonnast kümnete kaupa diplomaate välja saatma. See oli väga läbimõtlemata otsus. Inimesed, kes midagigi saavad aru diplomaatiast ja rahvusvahelisest läbikäimisest, pidid ju aru saama, et see on samm, millele ei jää vastus tulemata. Ja see on täiesti mustrist väljas meie enda varasemast käitumisest, teiste lääneriikide käitumisest ja meie enda praegusest käitumisest teiste riikide saatkondade suhtes. Miks me selliseid asju teeme? Kas meil oli seda vaja? Kas see oli mõistlik? Kas see oli meie huvides? Ma ei saa neile ühelegi küsimusele öelda väga veenvalt vastavalt “jaa”.
Kokkuvõtvalt – teie hinnangul Eesti peaks diplomaatiliselt hoidma madalat profiili, samal ajal võimalikult suuremahuliselt ennast relvastama? Kas umbes nii, nagu on talitanud Soome?
Täpselt nii, nagu on talitanud Soome. Ja siin tuleb ikkagi meelde tuletada Ameerika Ühendriikide presidendi Roosevelti ütlust – “räägi tasase häälega, hoia käes suurt kaigast”. Tänane valitsus lihtsalt karjub ja röögib, aga kaigast tal käes üldse ei ole. Tal ei ole isegi väikest oksaraagu käes.
Samaaegselt, kui me poliitilise retoorikaga hüperventileerime, on meil raskerelvad ära antud, laskemoon ära antud, uued asjad tulevad kahe-kolme aasta pärast. Me oleme vahepeal kaks aastat ilma relvadeta. Ma ei tea, kelle huvides selline käitumine on, aga mitte Eesti rahvusliku julgeoleku huvides.
Allikas: ERR