01.02.2023
Paul Puustusmaa.
Ääretult kurb on lugeda lühinägelikust poliitikast, mida soovitavad liberaalid-globalistid. Näiteks teemal, kuidas meile on vaja tuua abitööjõudu Vietnamist või Taist, Somaaliast või Valgevenest, ajutiselt või pikaajaliselt … põllumajandusse, ehitusse, maasikapeenardele, sotsiaalhoolekandesse ja siis seletatakse juurde, et selle põhjustab krooniline töökäte puudus ning sotsiaal-majanduslikud vajadused.
Ükskõik, kuidas ka lühinägelikud majandusteoreetikud siin (võibolla siiralt, ise uskudes) ei selgitaks seda, olgu või ühiskonna vananemise, maapiirkondade hõrenemise või eestlaste palganõude tõusuga, ikka on midagi, millest ei räägita.
Kõigepealt seda, et selline karjuv töökäte puudus on vale majanduspoliitika tagajärg ja võib-olla täiesti teadlikult valitud tee.
Seda poliitikat saab muuta, pöörata paremuse poole.
Kuid on veel asju, millest ei taheta siinjuures rääkida või ei suudeta (taheta?) ette näha.
Selline hoolimatu ja mitte kalkuleeritud, tagajärgedele mõtlematu võõrkultuursete inimeste massiline sissetoomine toob paratamatult kaasa probleemi, mis pikas perspektiivis (siin võin ma ise olla naiivne, äkki juba hoopis lühikeses perspektiivis?) toob kaasa kaks fundamentaalset riiklikku ja sotsiaalpoliitilist probleemi.
Tagajärjeks on see, mis meenutab püksilaskmist – alguses on hea ja mõnus, pärast enam mitte.
Olen nendest fundamentaalsetest probleemidest oma ajaveebis korduvalt kirjutanud. Esimene on see, et see toob kaasa meie rahvastiku struktuuri muutumise, mida omakorda on Jaak Valge on väga selgelt välja toonud oma esinemistes ja kirjutistes. See oht on väga reaalne. Mõjutab see otseselt meie keelekeskkonda, haridust, rahvuskultuuri püsimist.
Samas ma ei taha ümber jutustada Jaak Valge poolt esitatut hoiatusi või kalkulatsioone. Tahan tuua rõhutatult juurde teise VÄGA negatiivse lisafaktori, millele olen omakorda väga palju viidanud erinevates sõnavõttudes, esinemistes, olgu siis riigikogus või kirjutistes erinevatel sotsiaalkontodel.
Nimelt sedalaadi odava tööjõu sissetoomisel, arvestades siinjuures liberaalide poolt äralörtsitud välismaalaste seadust (sinna sisse viidud 20 erandi tõttu), kasvatab see perspektiivis Eestis valijate hulka.
Viitan siin asjaolule, et globalistid-liberaalid on muutnud meie valimisseadust selliselt, et KOV valimistele on lubatud lisaks meie kodanikele ka välismaalased, mittekodanikud ja Euroopa Liidu teiste riikide kodanikud. Viimaste muudatustega valimisseaduses on eeltoodule lisaks antud õigus valimistel osaleda ka alaealistel lastel. Laste osalemine on täiesti teadlik valik, sest nad on oma paratamatu ebaküpsuse juures kergesti mõjutatavad, eriti vasakliberaalsest poliitikast, milline omakorda on Euroopa Liidu poliitiline peavool.
Enamgi veel. Tänu Eestis valitsevale esindusdemokraatia jäikusele (mille vastu muideks sõdivad konservatiivid kogu hingest) on kõik need välismaalased, euroliitlased, mittekodanikud koos oma lastega ka meie riigis presidendi valijateks valimiskogu kaudu.
Samas pole ju saladus, et valija teeb valiku oma arusaamade (oma näo) järgi, valides endale sümpaatseid esindajaid. KOV tasandil mõjutab valik otseselt kohalikku eluolu, haridust, kultuuri ja sotsiaalelu. Kaudselt ja pikemas perspektiivis mõjutab see aga Eesti riiki tervikuna, õõnestades selle põhiseaduslikku ja kõige olulisemat aluspõhimõtet, mille jaoks Eesti riik loodi.
Mille jaoks siis Eesti riik loodi?
Põhiseadus ütleb, et ta loodi eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel, mis on rajatud kaitseks sisemisele ja välisele rahule, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
See on väljavõte põhiseaduse preambulist, mis on meie riikluse kui ka seadusandluse aluspõhimõte. Meie riik oma tegevuses ja KÕIK meie seadused, ka need, millised me võtame omaks Euroopa Liidu õigusest, PEAVAD alluma sellele aluspõhimõttele.
Ka Euroopa Liiduga ühinemisel andis meie rahvas referendumil (2003) nõusoleku osaleda selles liidus ja rakendada sealset õigust LÄHTUDES Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest, mitte vastupidiselt!
Nimelt otsustati Eestis lahendada Euroopa Liiduga ühinemise küsimus Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise teel. Selle seaduse esimene paragrahv kinnitab expressis verbis: „Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.“
See, mida teeb Euroopa Liit oma komissaride (EL valitsus on ju mittevalitav komisjon) poolt juhitava poliitika kaudu meie rahvastikustruktuuri moonutamiseks ja komberuumi muutmiseks, sekkudes meie valimiskorda, traditsioonidesse, maksuküsimustesse ning mida kohapeal toetavad globalismijoovastuses vasakliberaalsed poliitilised jõud, see tähendab ja reaalselt rahva enamuse tahte eiramist, meie põhiseadusliku rahvusriigi aluste õõnestamist ja kutsub esile meie kultuuri hääbumise.
Ainsaks pääseteeks käsitletu valguses on see, kui me väga hoolikalt kalkuleerime sisserännet, kaotame ära välismaalaste seaduses toodud erandid (vähemalt absoluutse enamuse neist) ja muudame valimiskorra selliseks, milline arvestab meie rahvuslike ja riiklike huvidega. Need huvid ütlevad aga seda, et Eesti riigis peavad valijad ja valitavad olema kõikidel tasanditel AINULT Eesti Vabariigi täisealised kodanikud.
Ennem, kui ülaltoodud seadusemuudatused pole tehtud, ei tohiks isegi diskussiooni alustada võõrtööjõu massilise sissetoomise osas.
Paraku käib meie elu vastupidises rütmis, tehes kõike vastupidi.
Paul Puustusmaa
Riigikogu liige
EKRE (Harju-Raplamaa)
Inspiratsiooniallikas: “Kas hooldajate puudust võiks leevendada odav tööjõud Vietnamist?”