02.02.2023
Koroona puhkedes kiiruga väljatöötatud vaktsiinid ei ole lõpuni usaldatavad ja seetõttu on riskide teadmine vajalik .
Läinud aasta 7. detsembril saatis Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister ministeeriumidele kooskõlastamiseks sotsiaalministri 13.08.2010.a määruse nr 54 ning tervise- ja tööministri 02.03.2017.a määruse nr 9 muutmise eelnõu, millega sooviti muuhulgas anda kooliõdedele õiguse vaktsineerida alaealisi lapsi nende suulise nõusoleku alusel ka siis, kui lapsevanem on lapse vaktsineerimisest kirjalikult keeldunud, ning lisada Covid-19 vaktsiinid riiklikku immuniseerimiskavasse. Vastuseks sellele saatis MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased 1.veebruaril 2023.a Sotsiaalministeeriumile selgitustaotluse.
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased hinnangul on eelnõu vastuolus ühiskonna bioeetilisiste kokkulepetega ning vajaks muutmist. Eelnõud sooviti vastu võtta kiirustatult, ilma laiapõhjalise ühiskondliku diskussioonita ning äärmiselt küsitaval teaduslikul alusel. Tuleb märkida, et eelnõus jäi määratlemata, millised on alaealise informeerituse ja otsuspädevuse alused, mis on ebaaus nii lapse kui ka kooliõele omistatud vastutuse seisukohalt.
Ühiskonna sidususe aspektist on eriti problemaatiline riigi soov astuda lapse ning tema vanema vahele, lõhkudes seeläbi perekonnasuhteid ja rikkudes lapse turvatunnet. See oleks mõeldav ja lubatav ainult äärmises, individuaalses eriolukorras. Ent vaktsineerimine ei ole kunagi elupäästev ravi. Antud juhul asuks uus määrus alaealiselt nõudma pädevust küsimustes, milles isegi eri riikide tervisejuhid pole üksmeelele jõudnud.
Et vaktsineerimise teemal lõhenenud ühiskonda uuesti kokku tuua, on vaja mõista ka neid lapsevanemaid, kes keelduvad oma lapse vaktsineerimisest. Selle taga on tihti puudulik teave vaktsineerimise kohta ja/või varasem vaktsiinikahjustus. Selleks, et patsient saaks teha oma olukorras parima otsuse, peab tervishoiutöötaja andma talle otsuse tegemiseks vajalikku teavet (VõS §766 lg 1). Selleks, et lapsel ja vanemal oleks võimalik teha pädevaid otsuseid ja hinnata vaktsineerimise kasu ja riski suhet, on MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased koostanud vormi vähima vajaliku info kohta (VORM).
Üheselt kasutatav vorm, mis tugineb Õiguskantsleri Kantselei poolt välja antud lapspatsiendi teavitatud nõusoleku infolehele[i], võimaldab Terviseametil toetada terviseteenuse pakkujaid vajaliku infoga ning aitab taastada vanemate usaldust vaktsiinide ohutuse ja kvaliteedi suhtes.
Tähelepanekud seoses laste vaktsineerimisega:
Eelnõu muudatuste teemal pole toimunud ühiskondlikku diskussiooni.
Eelnõu seletuskiri sisaldab ebatõeseid ja teaduslikult põhjendamata väiteid.
Eelnõu sisu ja avalikkuses ilmunud sõnavõttude vahel on olulised vasturääkivused.
Määrused peavad olema kooskõlas seadusega ja kaitsma meie laste tervist.
Vastavalt seadusandlusele vastutab lapse tervise eest kuni 18-aastaseks saamiseni lapsevanem.
Lähtudes tõsiasjast, et lapse krooniliste haiguste ja allergiatega on kursis perearst ja lapsevanem, mitte kooliõde, tuleb selgelt määratleda, kes ja mismoodi vastutab võimalike vaktsiinitüsistuste tekkimise korral.
Erandlikud olukorrad, kus vanem keeldub lapse vaktsineerimisest, aga laps ise soovib seda, saab lahendada perearsti juures.
Kooliõele tuleb tagada töörahu ja ohutus.
Eelnõu lõhub perekonnasuhteid ja rikub seeläbi lapse turvatunnet ja heaolu.
Kool peab olema turvaline koht, kus laps saab keskenduda õpingutele ja eakaaslastega suhtlemisele.
Olukorras, kus isegi erinevate riikide terviseametid pole oma vaktsineerimissoovitustes üksmeelsed, on keeruline eeldada lapselt teadlikku vaktsineerimisotsust.
Nii last kui vanemat tuleks teavitada vaktsineerimisest vähemalt 1 kuu ette, edastades teavitatud vaktsineerimisotsuseks vajaliku minimaalse informatsiooni (Teavitatud vaktsineerimisotsuseks vajalik informatsioon) ja paludes neil anda kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul oma nõusoleku või keeldumise (Informeeritud vaktsineerimisotsust tõendav vorm).
Alaealise suuline nõusolek vaktsineerimiseks pole aktsepteeritav. Laps on kergesti mõjutatav teiste inimeste ja väliste olukordade poolt.
Laps on kaalutlusvõimeline siis, kui ta mõistab vaktsineerimise olemust ja tema ees seisvaid valikuid. Selleks peab lapsel olema piisavad teadmised füsioloogiast ja erinevatest haigusseisunditest. Alla 16-aastasel lapsel puuduvad vajalikud teadmised, et mõista vaktsineerimise kasu ja riski analüüsi. Vaktsineerimise puhul tuleb kaalutlusvõime kõne alla kõige varem alates 16. eluaastast. Seejuures tuleb arvestada, et kuni 18. aastani vastutab lapse tervis eest lapsevanem.
Tähelepanekud seoses plaaniga lisada Covid-19 vaktsiinid immuniseerimiskavasse:
Covid-19 vaktsiinide lisamine immuniseerimiskavasse ja seeläbi 34 miljoni euro kulutamine riigi eelarvest pole aastal 2023 põhjendatud.
Kuigi Covid-19 vaktsiinide lisamisega immuniseerimiskavasse ei plaanitud väidetavalt vaktsineerida koolides lapsi Covid-19 vastu, tuleb teadvustada, et tänasel päeval pole isegi eakatel võimalik Covid-19 vaktsiinidest kasu saada, rääkimata riskigrupi välisest populatsioonist.
Bivalentsete Covid-vaktsiinide kasutamine tuleks peatada, kuni on kogutud rohkem teadusandmeid nende ohutuse ja efektiivsuse kohta.
Riiklik vaktsiinipartiide kvaliteedikontroll aitaks taastada üldsuse usaldust vaktsiinide vastu.
Vaktsineerimise teemal on kampaaniate asemel vaja läbipaistvust ja kvaliteetseid uuringuid.
Suurenenud usaldamatust saab taastada vaid ausa kommunikatsiooniga.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ja teadusnõukoja kõrvale tuleks luua sõltumatutest ekspertidest koosneva nõukogu, mis käivitab ühiskonnas täna puuduva avatud teaduspõhise diskussiooni riiklike tervist puudutavate soovituste osas. Nõukogu eesmärk on tekitada sild ühiskonna eri huvigruppide ja ametiasutuste vahele.
Sotsiaalministeeriumile edastatud dokumendid on täies mahus loetavad ja allalaetavad:
Selgitustaotlus: https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/avalik-selgitustaotlus-immuniseerimiskava-ja-koolides-vaktsineerimise-teemal/
LISA 2. Teavitatud vaktsineerimisotsuseks vajalik informatsioon: https://meedikud-teadlased.ee/infomaterjalid/teavitatud-vaktsineerimisotsuseks-vajalik-informatsioon/
LISA 3. Informeeritud vaktsineerimisotsust tõendav vorm: https://meedikud-teadlased.ee/infomaterjalid/informeeritud-vaktsineerimisotsust-toendav-vorm/
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased
[i] Lapspatsiendi teavitatud nõusolek. Infoleht. Õiguskantsleri Kantselei 2019. https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Lapspatsiendi%20teavitatud%20n%C3%B5usolek%20%28infoleht%29.pdf