Lõunaeestlased on mure ja kasvava ahastusega jälginud Nursipalu saagat. Kui viimased rasked katsumused – koroonagenotsiid, Ukrainast saabuvad venekeelsed massid, roheterror ja pöörane hinnatõus tabasid kõiki piirkondi üle Eesti, siis Nursipaluga seonduvad plaanid on jäädavalt elu muutvaks ohuks terve Lõuna-Eesti arengule, tuhandetele põliselanikele. See on surmahoop eestlaste ja eestluse südamesse. On ju just siin Eesti kaunimad sümbolmaastikud, põlised laaned, järved-künkad, kombed ja pärimused, keel ja eesti meel. Just siinsetes metsades peeti kõige kauem sissisõda punaokupantide vastu, just siin oli kõige rohkem tunda usku vabadusse, kui tekkis ajalooline hetk Moskva haardest libiseda.
Meie ilmakuulus Putini vastu võitleja kuulutas juba tükk aega tagasi kantslist maha, et Eesti on Venemaaga sõjas. Kuigi, ega tema jutust pole normaalsel inimesel kerge sotti saada, sest samast punasuust on ka kuuldud, et tegelikult me ikka alles peame valmistuma kohe saabuvaks sõjaks… Ja sama hingetõmbega kindlameelselt kinnitanud, et Eesti on reformarite kindlates kätes, liitlaste abiga kaitstud ning reaalset ohtu pole ega tule. Siin oskab segaduses oleva isiku teksti analüüsida ja diagnoosi panna erialaarst.
21. novembril 2022 Kaitseministeeriumi poolt avalikustatud plaan laiendada 3000 hektari suurune Nursipalu harjutusväljak 9000 hektari suuruseks polügooniks, oli jätkuks juba 2008.a. alanud laienemise saagale. Algusest saadik on rahvale aetud mingit häma, valetatud, ettenähtud planeeringu protseduuridest ega algsetest lubadustest pole kinni peetud ja igati mõista antud, et kõik on juba otsustatud, pakkige asjad.
Hiljem imbus välja algsest ametlikust hullem info, et tegelikult on tegemist mitme tuhande sõduriga, NATO baasiga, kus paikneb majutuslinnak, 3000 masinat jmt. taristu. (I.Raitar sotsiaalmeedias ja Õhtulehes 06.12.22). See, mis toimuma hakkab, on kogu Lõuna-Eestile katastroofiliste tagajärgedega ja sunnib tohutu müra ja muude kohaliku elu võimatuks tegevate muutuste tõttu mitte 21 peret, vaid tuhanded oma kodudest lahkuma. Kaugusest kostuvat müra on soodsa ilma korral kuulda juba praegu isegi Otepääl, millele viitas ka A.Frosch oma artiklis “Võrumaa matused…” (PM 30.01.23).
Nursipalus toimuv protsess on algusest saadik olnud kõige ülbem rusikaõiguse kehtestamine. Lugedes sealsete inimeste ahastavaid kirju sotsiaalmeedias, kultuuritegelaste, ajakirjanike jt. sõnavõtte ja muudest allikatest pärit infot, siis lihtsalt ei suuda uskuda, et meie omad riigivalitsejad on võimelised niivõrd küüniliselt ja alatult ära andma meie maa ja vabaduse, reeta absoluutselt igas valdkonnas oma rahva ja riigi huvisid…
Mis inimesed need on? Kuidas on see võimalik, et meid eestlasi valitseb “kindlate kätega” selline kurjus, rumalus, ahnus ja ülbus? Ja siis võtab mõni asjapulk veel eestlasi sarjata, et näed, matsid polegi alati kõigega nõus: “Nursipalu harjutusala laiendamine on taas üks näide «mitte minu tagahoovi»-meelsusest. Arvestades teiste suurte arendusprojektidega seoses toimunut ja toimuvat, ei ole mõtet imestada ega üllatuda”, nendib julgeolekuekspert Indrek Sirp (PM. 25.01.23)
Vaat kus isekad tüübid seal Rõuges, et tahagi kodudest riigi hüvanguks välja kolida? Ega see ülejäänud rahvaski parem pole, nemad tahavad lausa Võro Kongressi kokku kutsuda, kuigi Kaitseministeerium on kõik kõige paremini korraldanud! (L-E PM 31.01.23). Peaministriproua oli kolmapäeval silmnähtavalt kurnatud Võru rahva ebatervest uudishimu ilmutamisest, et mis neid ees ootab? Küsimustele vastamisel domineerisid edasise planeeringurotsessi läbiviimise kohta sõnad ”ilmselt”, tõenäoliselt”, “sellisel kujul” planeerima ei hakata ja kohe homme välja kolima ei pea, sest me (valitsus) tuleme homme esimest(!) korda kokku ja eks siis näe (PM 01.02.23).
Lugupeetud arengu planeerimise ekspert Garri Raagma nendib, et praegune geopoliitiline olukord meenutab eelmise sajandi 20-ndaid-30-ndaid, kus kriisid soodustasid hullunud populistide võimule tulekut. Nojah, meil ju ka “räuskavad populistid”, oht on olemas… Et on realiseerunud Eesti 2010 stsenaarium “Militaarne info-oaas” St. et “Idapiirialade piiriülesus asendub piiriäärsusega. Majandustegevus kidub ja kaitsekulutused söövad muid eraldisi. Kaitseväe arvukas kohalolek ja puutumus julgeolekustruktuuridega mõjutab kohtade kuvandit ja elanike identiteeti. Paugutamine harjutusväljadel ja sõjalennukid elamist mõnusamaks ei tee”.
Aga ta lohutab, et pole viga, sellised baasid on majanduslikult lausa ääremaade õnnistuseks – kerkivad sõjaväelinnaku teenindus- jm ettevõtted saapavabrikute ja õmblustööstuseni välja. Isegi kinnisvara hinnad tõusevad (huvitav, kas tegemist kurtidest ostjatega?) ja uusi töökohti tekib kui seeni pärast vihma. Rahvast tuleb kui murdu juurdegi, kui asi käima läheb! Arvo Valton on märkinud, et tõeline optimist on see, kes langedes hüüab:”Ma lendan!” Eks ta ole, meie maailmapoliitika “liider” liugleb lausa astronoomilistes kõrgustes, kui meedia kiidulaule uskuda.
Kuid tegelikult oleme juba viimased 20 aastat tõepoolest sõjas, KODU-sõjas. See on kaitsesõda omaenese riigi valitsejate ja SÜSTEEMI vastu, mis teerullina sõidab üle nii loodusest kui inimesest, kodukohtadest, demokraatiast ja vabadustest. Nursipalu on sümboolselt justkui eelviimane vaatus, näidisprotsess eestlaste väljatõrjumisest, küüditamisest omaenese maalt, põliskodudest.
Aga, KES siis vastutab meie inimeste elude hävitamise, meie riigi lammutamise, vabadusest loobumise eest? KEEGI peab ju ometigi vastutama, keegi ju otsustas, suunas ja sundis…
Selle umbisikulise SÜSTEEMI sisemistest läbürintide hämarusest tuleb välja tirida iga viimane kui hingetu küüniline käskija ja kuulekas käetõstja-käsutäitja. Sellest süvariigi kabinettides pesitsevast libedast massist tuleb päevavalgele tirida iga ametnik, volikogu liige, ekspert-nõunik, juhataja-minister jmt., kes on riiki ja rahvast otseselt kahjustanud. Iga viimane kui ametkondlik ja poliitiline hääletus oluliste otsuste tegemisel peab olema nimeline ja avalikkusele nähtav. Iga otsusetegija VASTUTAGU oma naha ja karvade, oma varaga ISIKLIKULT, tehtud kahjude, rahva raha raiskamise eest! Ametites olgu vaid eriala spetsialistid, mitte mingid toiduahela “omad joped”. Vast siis hakkab midagigi muutuma ja enne mõeldakse, kui tehakse.
Selleks tuleb kõigil, kel armas eestlaste Eesti, koondada jõud ja tulla valima. Päästkem Nursipalu ja Lõuna-Eesti praeguste valitsejate raudpoltkindlate käte küüsist! Päästkem Eesti!
Monika Prede
EKRE Otepää juhatuse liige, lõunaeestlane