Venemaa agressioonist Ukrainas on võitnud Reformierakond ja Kaja Kallas

Kui algas Venemaa mõrvarlik agressioon Ukrainas, kirjutati, et sellest võitsid kaks võimupoliitikut, Vladimir Putin ja Kaja Kallas, sest mõlema populaarsus kerkis lakke.

Kurb on nii öelda, aga Kaja Kallasele oli Kremli agressioon lausa õnnistuseks – Reformierakonna reiting oli sõja eel madal just majandusraskuste tõttu ning oravapartei langes populaarsusuuringutes teisele positsioonile. Häving näis olevat paratamatu, sest kaks ja pool kuud enne Putini agressiooni, 2021. aasta detsembris, jõudsid Eesti tarbijani esimesed šokeerivad elektriarved, mille eest hoiatas EKRE volikogu juba septembris oma avalduses.

Nii saigi Kaja Kallase päästerõngaks Ukraina sõda. Ega tal tulnudki midagi suurt teha, piisas suurtest sõnadest välismeedias ning visiitidel, ning inimesed, kes teadsid, kui suurt ohtu Kreml Eesti iseseisvusele kujutab, andsid “sõjaprintsessile” andeks kõik, meeletud elektri- ja soojaarved, kõrge inflatsiooni, kordades kasvanud hinnad ja kõik muu – sest kui Kajat ei armasta, tuleb Puutin.

Peaministril polnud vaja midagi muud, kui olla valjusõnaline, karjuda “Slava Ukraini!”, avada piirid pärani kõigile, kes olid või nimetasid ennast sõjapõgenikeks, ja kõik muu tuli Reformierakonnale iseenesest kätte. Kõik oma äpardused sai ja saab ajada Putini kaela, kuigi elektrihind kargas lakke juba kõvasti enne sõda, rohepöörde mõjul.

On uskumatu, kuidas sõjahirm on sundinud rahvast unustama kõik, mida Reformierakond on valesti teinud. Veel rängem on see, kuidas ideaalsest hetkeseisust kasu lõikav Reformierakond viib enda algatatud sõjahüsteeria varjus ellu kõik sigadused, mida ta on tahtnud, vaenukõneseadusest hukutava rohepöördeni, ja kõik negatiivsed momendid saab Venemaa agressiooni süüks ajada. Ja kui keegi mõne sigaduse osas häält tõstab, saab ta Kremli agendiks tembeldada – olevat ju sõda, ja kui keegi Lääne meedia väidetavat lemmikut Kaja Kallast kritiseerib, edastavat ta Putini jutupunkte.

Keegi ei taha seejuures märgata, kuidas Reformierakond on kaitsevõimekuste arendamist läbi vastuseisude aastateks venitamas, kuidas ta annab ära Eestile vajaliku relvastuse, kuidas vastandab eestlaste koduarmastuse liitlaste kohalolekule. Leo Kunnas ütles hiljuti Riigikogu kõnepuldist: “Kui kõik läheb hästi, siis me saame 2025.–2026. aastaks selle kriitilise miinimumi, mis meil on riigi kaitsmiseks vaja. Ja 2030. aastaks sellise armee, millega me ka sõja suudame võita. Me saame selle, ainult küsimus ongi, et kas meile antakse selleks aega ja seda loomulikult ma ei oska öelda.” Sellise olukorra aga on tekitanud Reformierakond.

Tuleb veel kord rõhutada, kui kurb on see, et Reformierakond lõikab sõjast propagandistlikku kasu, sest peale sõnade ei tee Kaja Kallase valitsus suurt midagi ei Eesti ega ka Ukraina heaks. Sest nende seas, kellele Ukraina tänu avaldab, praegust võimukampa pole. Ja kuni sõda Ukrainas jätkub, saab Reformierakond ennast teise rahva tragöödia arvelt upitada.

Huvitav on mõelda, mis seisus oleks praegu Reformierakond ja Kaja Kallas, kui poleks olnud Kremli agressiooni, aga kõrged elektrihinnad oleks nagunii olnud, need olid juba 2,5 kuud enne sõda…

Uued Uudised