11.02.2023
Lapsed Briti kuninglikus pulmas. Pilt on illustratiivne.
Viimastel päevadel on kirgi kütnud lugejakiri, kus üks naisterahvas avaldas pettumust, et lapsi pulmapeole ei oodata ja seetõttu ta ei saagi sõbranna pulmast osa võtta (Pere ja Kodu 06.02.2023). Nagu oodata oli, sai see arvamus päris suure vastukaja osaliseks. (Pere ja Kodu 08.02.2023).
Lugesin ja need vastukajad on pehmelt öeldes kummalised. Juba ainuüksi seetõttu, et lapsed oleks nagu mingi häiriv ja segav ning koormav element. Lisaks hakkaks lastel pulmas justkui igav, nende nutt ja kisa segaks pulma ning lapsevanemad ei saaks ennast vabalt tunda. Pulmapidu oleks nagu noorpaari ainuomand, kuhu kutsutud peavad käituma ainult nii, nagu abiellujad tahavad.
Olen meelelahutaja üle 30 aasta. Ligi 20 aastat olen olnud õhtujuht ja pulmavanem. Olen viinud läbi üle 500 pulmapeo. Ma ei ole veel näinud olukorda, kus lapsed oleksid segav faktor. Lapsed justnimelt peaksid taolistel sündmustel kaasatud olema. Miks?
Esiteks seepärast, et pulmapidu on küll noorpaari aupäev, aga pulm on viljakuse ja kaitsemaagiline rituaalne sündmus, kus isegi söömisel ja joogi tarvitamisel on oma roll täita, lastest rääkimata. See ei ole mingi niisama pidu või dinee. Kes väidab vastupidist, pole lihtsalt teadlik pulmatavanditest.
Pulm on päev, kus kõik kogukonna liikmed (pulmakülalised) täidavad oma rolli, et panna alus noorpaari ühisele abieluõnnele, viljakusele ning püsivusele. Seega on pulmapidu kogukondlik sündmus, mis on pühendatud abiellujatele, mitte vastupidi. Nii on ka iga pulmakülalise aukohus panustada igati pulmapeo õnnestumisse.
Loomulikult lähtub iga pidu abiellujate soovidest, aga sama olulised on ka külaliste ootused.
Teiseks – vana ja tähtis eesti pulmarituaal on näiteks sülelapse hüpitamine. Neid lastega seotud tavandeid on mitmeid, seega on just lastel väga oluline osa nii pulma abieluõnne- kui ka viljakusmaagias.
Kolmandaks on ülitähtis kaasata lapsi just suurtele ja ilusatele üritustele. Juba seetõttu, et nii saame edasi anda oma kultuuri ja tavandeid. Kuidas lapsed peaksid õppima, mismoodi kultuurselt pidutsetakse ja millised on kombekuse piirid ning tavandite olemused, kui neid kuhugi kaasa võtta ei tohi?
Meil on praegu kahjuks tekkinud lausa olukord, kus alla 30 eluaasta vanustele ei soovita peoruume rentida, sest nad lihtsalt ei oska kultuurselt pidutseda. Ruumides lagastatakse ja lõhutakse. Mõned juhtumid on ka meediast läbi käinud, nt Tallinna vanalinnas rendiruumides peetud noore tütarlapse sünnipäeva juhtum.
Paraku on ka tekkinud põlvkond, kes ei tea mitte midagi (pulma)tavanditest, eriti meie enda, eesti omadest. Peaaegu ainukesed pulmatavandid, mida arvatakse teadvat, on pakulõhkumine ja titemähkimine. Võib tunduda üllatus, aga need ei ole ja pole kunagi olnudki pulmatavandid, kuigi neid on pulmades kasutatud. Inimesed pole enam kuulnudki pruudipärjamängust või tanutamisest. Selle kõige taga on aga asjaolu, et keegi on kunagi kusagil võtnud malliks, mida inimesed kahjuks järgivad – ärge võtke lapsi kunagi pulma kaasa, pulm on ainult täiskasvanute pidu. See ei ole nii!
Neljandaks ei ole lastel pulmas iialgi igav. Tuletage kõik ise meelde oma lapsepõlve. Alati leidsid lapsed hulgakesi kokku saades tegevust ja põnevust oli rohkem kui küll. Lapsed on perekonna osa, nad kuuluvad isa ja emaga kokku. Kes tohib perekonda lahutada, kasvõi ainult pulma ajaks?
Pulmapidu ei ole see koht, kuhu külalised tulevad ennast pildituks jooma. Palju tähtsamad on ühistegevused, mängud ja naer. Tore on vaadata, kuidas vanemad koos lastega pulmaringis tantsivad, mängudes võistlevad ja ikka naerda lõkerdavad. Kuidas peremeeskonnas sünnib laste ja vanemate koostöö ja tugevnevad sidemed – võitle, tütar! Jookse, ema! Hurraa, meie võit!
Lapsed kogevad, et nad on olulised ja vanemad tahavadki koos nendega midagi suurepärast koos teha. Käsi südamele – kui palju on meil argipäeviti oma laste jaoks aega? Ühed on tööl, teised lasteaias või koolis, üksteist nähakse hommikulauas ja head ööd soovides. Koosolemine on puhas rõõm, mitte segav kohustus. Pulmas viibimise eesmärk ei saagi olla topsi kummutada vaid, nagu eelnevalt öeldud, hoopis panustada ühiselt pulmapeo õnnestumisse.
Ülimalt vahva on, kui lapsed ikka ja jälle tulevad küsima, et pulmaisa, mida sa järgmiseks korraldad, ma tahan siis jälle emme või issiga sinna tulla!
Viiendaks on äärmiselt kahetsusväärne, et ainult üksikud meie pulmavanemad on käinud pulmapärimuse ja -tavandite koolitustel. Sestap on pulmanduse põllul palju neid, kellel pole mingisuguseidki teadmisi, kuidas seda tähtsat pidu just eestlaste kommete järgi ette valmistada ja teoks teha. Puudulikud on ka teadmised etiketi ja tavandiriituste kohta. Need on aga väga olulised ja õnnestunud pulmapeo alus. Ilma erialateadmisteta ei ole võimalik pulmast seda õigest eesti pulma teha. Eestlaste tavandid on maailmas nii erilised, et neid võib vabalt nimetada Eesti Nokiaks.
Mullu oli mul au olla esimest korda ühes tõelises pärimuspulmas mõõgaisaks. Teoreetiliste teadmiste ja nende praktikas täiel määral rakendamise vahe on meeliülendavalt suur. See pulmapidu oli minu elus nii eriline, et ma ainult taolisi korraldakski ja soovitan just niisugust vanaeesti pulma julgelt ka teistele.
Pulmakorraldajate teadmiste nappus peegeldub ka väljapoole. Palju on nii abiellunute kui ka külaliste tagasisidet, et nad pole enda või laste-sugulaste-sõprade pulmadega rahule jäänud. Loogiline – kui ei ole teadmisi, kuidas ja mille abil põlvkondi peol ühendada ning milleks üks või teine tavand oluline on, siis ei saagi tulemus teistsugune olla.
Pulmaisa peab olema just see inimene, kes koostab päevakava ja tegevuste plaani, viib mõtted ellu ja vastutab õnnestumise eest. Ta aitab abiellujaid ideede ja lahendustega. Pulmavanemad on ka need, kes hoiavad ja kannavad edasi meie pulmapärimuse aluseid.
Kui mu jutust jääb mulje, et teistsuguseid pulmi ei tohikski olla, siis seda ma väita ei soovi. Kõik lahendused on alati võimalikud. Abiellujate soovid ning ootused on pulmapeo lavastamisel alati prioriteet. Samas oskab iga ontlik pulmavanem anda häid näpunäiteid ja soovitusi, et kõik kõige imelisemal kombel õnnestuks.
Igal juhul – kui vähegi võimalik, kaasake alati ka lapsed. Noorpaar, palun arvestage ka külalistega, kellel on lapsed, kes tahavad samuti tähtsast päevast osa saada. Kordan – lapsed ei ole kunagi segav faktor, nad on meie tulevik ja kõige suurem rikkus. Igal lapsevanemal on suur rõõm minna nendega igale poole, eriti siis, kui sündmus on eriline, pidulik ja rõõmus.
Lugupidamisega Raul Kivi
Muusik ja pulmavanem