Tutvudes „eesti“ laulu tulemustega tulin järeldusele, et eestlastel on seekord väga vedanud nii muusikaliselt kui ka poliitiliselt. Asi on nimelt selles, et rahvusvaheline žürii valis superfinaali särava naiseliku Alika Milova, maskuliinse häälega rokkari Ollie ja lordiliku Bedwettersi.
See, et välismaalased ise jätsid võistlusest välja muusikaliselt piinlikult nõrga Ingeri ja standardselt isikupäratu Sissi, päästis eestlased, kes oleksid niikuinii teinud sama, süüdistustest homofoobias ja rassismis. Neomarksistlik peavool ei saa seekord kohe mitte kuidagi süüdistada „keskealist valget eesti meest“ sallimatuses.
Vastupidi, „kurjad ja tagurlikud eesti rahvuslased“ onu Heino ja tädi Maali valisid võitjaks andeka vene tüdruku.
See muidugi ei sega Yana Toomi külmavereliselt tembeldamast eestlasi russofoobideks, nagu ei seganud teda seda tegemast ka Tanja Mihhailova saatmine Eurovisiooni lauluvõistlusele ega ükskõik missugune muu positiivne näide.
Aga ärme räägi täna draakonitest.
Palju õnne, Alika! Palju õnne, Eesti!
Hea, väga hea valik.
Ivan Makarov