15.02.2023
Paljud valivad endiselt ilusa vale.
Juba aastaid enne Ukraina sõda korraldati Venemaal avaliku arvamuse uuring, millest selgus, et venemaalased eelistavad Ühtset Venemaad vaid seetõttu, et vältida kardinaalseid muutusi, mis lihtinimesi enamasti hirmutavad. Umbes samadel alustel püsib ka Reformierakonna näiline populaarsus.
Lihtinimene, kui ta just oma eluga väga hullu olukorda pole jõudnud, hindab sageli stabiilsust, milline see ka poleks. Ilmselt mõtleb ka Eesti tavainimene, et ega me ikka päris näljas ela, arengut ikka on, välismaal kiidetakse meie e-riiki ja peaministrit, Putin on ka ukse taga – nüüd ei tohi küll midagi muuta! Ja toetabki Reformierakonda edasi, sest see on taganud stagneerunud olemise, mis on vähemalt elatav, tuntud-teatud, kuigi vaesuse poole viiv.
Seda, et elu võiks paremaks minna, nagu EKRE lubab, lihtinimene ei usu, sest teda on kogu elu petetud, näiteks viie rikkaima riigi hulka viimisega, ja ta peab kõiki poliitikuid valetajateks. Ta ei süvenegi EKRE lubatusse, kuigi see on täiesti reaalsusel põhinev.
Üks põhjus, miks liberaalid Ungarit ründavad, ongi see, et seal on tehtud tohutult palju ära lastega perede, noorte perede, vanurite ja teiste ühiskonnagruppide heaks, kusjuures seda toetust ei saa igasugused marginaalsed vähemused – seetõttu varjataksegi üht rahva abistamise edulugu, et eesti rahvas ei näeks eeskuju.
Meedia toel luuakse hoopis pilt Lääne-Euroopast (kuhu me tahtvat kuuluda), kus on suured meeleavaldused, nagu hetkel Prantsusmaal, kus protesteeritakse pensionireformi vastu; streigid, nagu hetkel Saksamaa lennujaamades; protestid, nagu seda teevad Hollandi farmerid – sellega luuakse äraspidine pilt sellest, et see liberaalne läänemaailm, kuhu me kindlasti kuuluma peaksime, ongi selline. Ehk siis harjutatakse inimesed mõttega, et Eestis toimuv on loomulik, sama toimub kogu Läänes (ja maailmas) ja me ei tohiks protesteerida, muidu aitame Putinit. Ja inimesed lähevadki sellega kaasa.
Reformierakond kasutab salakavalalt ära ka Ukraina sõda ja Venemaa agressiooni, ajades kõik probleemid Putini kaela, nii need, milles too ongi süüdi, kui ka arvukad need probleemid, mille tekitajaks on kas Kaja Kallase valitsus või Brüsseli rohepööre. Nii luuakse rahvale mulje, et probleemide põhjused on kusagil mujal ja lastakse inimestel mõelda, et elu on küll hulluks läinud, aga ega me selles oma valitsust süüdistada saa, halvasti on ju kõikjal. Nii luuakse alus mõtlemiseks, et Reformierakonda ei ole vaja minema kangutada. Veel enam, Kaja Kallase sõjakusega luuakse mulje, et nii kaitstaksegi Eestit Putini eest, kuigi selles narratiivis pole midagi reaalselt toimivat.
Kurb on vaadata, kuidas rahvas usub muinasjutte, kus teede halba seisu põhjendatakse Putini agressiooniga, umbes sellise mõttekäiguga, et kuna Venemaa ründab, siis peab raha panema riigikaitsesse ja seda teehoiu jaoks ei jätku, seega on Putin süüdi, et meie teed on kehvas seisus. Putin on küll ehtne verine sõjakurjategija, aga selles, et Saaremaal polnud nädal aega elektrit, teda süüdistada küll ei saa.
Eesti inimestel on ammu aeg lõpetada reformierakondliku stagnatsiooni toetamine, tuleb hakata uskuma sellesse, et oma käte ja oma rahvaga saab elu taas paremaks muuta ka siis, kui Putini-oht püsib ja Brüssel ei taha, et me iseseisvat poliitikat ajaks. EKRE on selgelt välja öelnud, et näiteks elektrihinna saame me alla lasta, kui me ei järgi Brüsseli CO-kvoote, ja kui me oma põlevkivienergeetikaga jätkame, ei mõjuta meie elektrihindu ka Venemaa agressioon.
Meie elu pole halb mitte sellepärast, et see olevat kogu maailmas halb, vaid seetõttu, et valitsus lohiseb maailma halvaga kaasa ja on loobunud ise paremat elu loomast. Reformierakond trikitab kõigega, mis tal käepärast on, et rahvast oma ikke all hoida; kuid Eestil on võimalik hakata paremini elama ka siis, kui me lõpetame maailma sulasteks olemise ja hakkame taas peremeesteks omal maal. Seda EKRE soovibki.
Uued Uudised